Friday, 28 May 2010

15.05.2010-28.05.2010



15.05.2010

Hommikul saime taas üsna vara üles ja hakkasime kohe edasi liikuma. Kuna linnad meid ei vaimustanud liikusime kiirelt läbi linna Arlie Beachi poole. Arlie Beach’is avanes suurpärane vaade väiksele lahele ja saartele, mis polnudki väga kaugel. Ei tea kas asi oli haides või meduusides, aga sinna oli tehtud suur bassein just ookeani kaldale. Kõigile oli see tasuta ja olemas oli suurel hulgal dušše ja wc-sid. Inimesi palju veel ei olnud, sest oli alles hommik, aga nähtavasti siiski käiakse palju. Tagasi suure maantee poole liikudes nägime väikest silti, kus oli kirjas kosk. Otsustasime siis ikka vaatama minna seda, sest Queenslandis ikka on vett rohkem ja seega kindlasti on vesi voolamas näha. Peale pikka ekslemist jõudsime ikka õigesse kohta:D Hakkasime liikuma väikese jalgraja poole kui märkasime järsku ühte umbes 1,5m pikkust iguaani. Tegime siis kiired pildid temaga ja liikusime edasi. Kosk ise ei olnudki midagi nii erilist. Kõrge ikka oli aga lihtsalt polnud midagi enneolematut:D Tagasi autosse minnes nägime taas seda neljajalgset ja mõtlesime veel paar pilti teha, ikka lähedalt ka.. Kuna midagi huvitavat teele rohkem ei jäänud otsustasime samal päeval ikka Ayr’i välja sõita ja vaadata, mis seal head on. Teel nägime ühte mäge, mille otsas oli väike laud ja hea vaade ümberkaudsetele põldudele. Otsustasime siis jalutamise asemel sinna mäe otsa oma autoga minna. Terve tee kulges umbes 30kraadise nurga all.. Vahepeal tekkis lausa tunne, et edasi liikumise asemel vajume me pigem tagurpidi alla tagasi:D Üles jõudes selgus et asi oli seda kõikke väärt. Vaade oli ikka väga vinge. Kuna hakkas juba hämaraks minema jäime asulasse Home Hill, kus olid olemas tasuta duššid ja palju päkkereid:D


16.05.2010

Käisime hommikul Ayr’is poodi otsimas aga meie kashjuks olid kõik poed pühapäeviti suletud, seega tuli Home Hilli IGA’ga leppima. Ostsime muna, vorstikesi, saia ja BBQ kastet. Otsisime endale ühe rahuliku parkla ja tegime kerge eine. Vorstikesed polnud suurem asi. Maitsetud ja jahused tundusid. Pärast käisime infopunktis vaatamas, mis siin kandis üldse vaadata on, aga kahjuks kõik oli liiga kaugel. Õhtul helistasime farmi ja uurisime millal me võiks sinna minna ja leppisime järgmise päeva kella kaheks kokku. Õhtu oli igav nagu ikka. Passisime autos ja niisama netis.


17.05.2010

Hommikul käisime kiirelt pesemas ja vaatasime niisama linnas ringi. Viimaks sai kell sinna maale, et hakata farmi minema. Helistasime veel ette igaks juhuks, et kindlad olla, kus farm täpselt asub. Kohale jõudsime ilusti. Tööga kahjuks kohe alustada ei saanud, sest viljad ei ole veel valmis. Meile oli ettenähtud väike soojaku moodi putka, kus on sees suur kahe inimese voodi, kapp, külmkapp, kraanikauss, köögikapp, laud ja üks tool:D Muidu täidsa normaalne. Wc on veits jama,sest nupp millega vett peale lased, puudub. Dušš ka pole midagi väga ilusat. Rahulik koht. Saime kohe ka paberimajanduse kätte, mille toas ilusti läbi lugesime. Käisime siis õhtul ka kiirelt poes, mis asub 100km kaugusel. Minnes nägime ühte känguru, 2 kotkast surnud känguru söömas, helesiniste tiibadega lindu ja wallabied. Tagasi tulles oli muidugi kängurusid ikka kõvasti rohkem. Jooksid aegajalt üle tee:D Õhtul sai vara magama mindud.


18.05.2010

Rahulik hommik farmis. Käisime hommikul piljardit ja pinksi mängimas. Kohtusime ka paari teise töölisega. Suurem osa on muide Inglismaalt pärit. Midagi eriti siin teha ei ole, sest telefoni ja interneti levi siin ju ei ole. Ja looduses müttamine just kõige ohutum ei ole. Vaatasime veidi vanu filme ja läksime vara voodisse ära.


19.05.2010

Taas üks tavaline farmi hommik. Kohtusime ühe Eesti tüdrukuga, kes ka siia oli tööle tulnud. Veidi kahtlane tundus teine.:D Teised kõik on väga ok muidu. Õhtu veetsime ühte sisalikku taga ajades, kuid lõpuks andsime alla, sest ta oli meie jaoks liiga kiire. Põgenes kappi alla ära. Teised grillisid köögi juures ja käisime ka viieks minutiks seal istumas, aga liiga külm oli maika ja lühikeste pükstega minu jaoks:S


20.05.2010

Piinarikas hommik mulle.. Taas olin suutnud külma saada ja veetsin suurema osa päevast wc-s:D Remo oli tubli ja pesi kõik pesu ära ja pani kuivama. Isegi nii tubli oli, et tõi mulle hommikusöögi köögist tuppa:D Eriti midagi muud ei teinudki terve päeva. Mingi elektrik käis külmkappi ka kontrollimas õhtupoolikul. Voodisse läksime jälle üsna vara, sest pime oli väljas juba.


21.05.2010

Igavad nagu me oleme vedelesime suurem osa päevas voodis ja vaatasime paar filmi. Korra käisime köögis lõunat söömas ja teised kutsusid meid jõe äärde kalale, aga me ei viitsinud minna:D Jälle on terve õhtuga tuba mingeid hammustavaid sitikaid täis kogunenud ja sisalikud peavad jahti. Ise ikka veel voodis ja vahime niisama:D Varsti plaan magama ka minna.


22.05.2010

Mingi aeg peale äratust kuulsime uudiseid et alustame tööga juba homme pihta. LÕPUKS OMETI-KÜLLALT PASSIMISEST.:D Kell kaks oligi siis kogunemine põllu ääres, mis asub majast vaid kahe minuti kaugusel. Farmi omanik Lorelle näitas meile kuidas korjata Squashi ja Zuccinit. Nagu ikka - korjatakse suuruse järgi kõike. Squashi ilma abivahenditeta, zuciinit noaga lõigates. Põllul on kahte sorti zuciinisid ja ühte sorti squashi. Alustuse ajaks sai kell kümme. Seega mõtlesime et vedeleme ja puhkame siis veel viimast päeva voodis.


23.05.2010

Remo alustas korjamisega pihta kell kümme, Marie alustas zuciinide pakkimist kell kaks alles. Iga päev korjatakse hommikust lõunani squashi ja peale lõunat zuciinisid. Kõige korjamine käib masina peale mida veab traktor. Masinal on justkui laiali ulatuvad tiivad kummalegi poole. Seega mõlemalt poolt korjab viis inimest, kokku siis 10.:D Korjatakse pisikesse 8liitrisse ämbrisse mis on vööga puusal. Kui traktori juht hõikab ämbrid siis tuleb ämbrid ära tühjendada ja siis ta saab edasi sõita. Smoko on üllatavalt lühike kõigest 10 minutit aga iga 40 min tagant on kiired joogi peatused. Kuuma ilmaga higistab ikka meeletult. Remo suutis tarbida selle seitsme tunnise tööpäeva jooksul 5 liitrit vett. Tundus et seda oli ikka vähe. Marie pakkis selles samas masinas zuciinised kui alustati viimaste korjamist. Hiljem olime väsinud ja seega ka magama.


24.05.2010

Töö algas Remole juba kell 7.30 Marie seevastu alustas taas peale lõunat siis kui alustati zuciinide korjamist. Nimelt tema pakkis taas neid koos kolme teise tüdrukuga. Töö oli täpselt sama mis eelmisel päevalgi. Väga väsitav-maasikad siiski raskem töö ja siin ikkagi tunni palk.:D Kogu keha oli juba valus, eriti tagumik, jalad ja ala-selg. Puhkasime voodis.


25.05.2010

Nüüd sai siis juba kell seitse alustatud nagu töölepingus kirjas. Kahjuks oli traktor tuksi läinud, seega tööd alustada ikkagi ei saanud. Leppisime kokku et alustame kell 10 uuesti. Kahjuks trakatsit korda ei saadudki-pooltelg oli ära murdunud. Kuna viljad ei oota, siis alustasime ikkagi korjamist. Appi võeti auto, millega muidu vilju põllult ära ainult viiakse. Traktori juht oli nüüd ämbrite tühjendaja. Korjasime ikka ämbritesse ja kui ämber täis hõikasime kõvasti ämber. Siis trakatsi juht tuli ja tõi uue ämbri ning viis ja tühjendas täis ämbri autosse kasti. Selliselt korjamine võttis ikka natuke rohkem aega. Ühe rea pikkus on 600meetrit ja selle korjamiseks kulub olenevalt päevast ja mida korjatakse umbes 2-2.5 tundi. Kiire matemaatiline valem näitab et korjamise kiiruseks on orienteeruvalt 266 m/h mis on ligikaudu 22.5 korda aeglasem normaalse inimese kõndimis kiirusest. Muideks kui korjatakse squashi siis oled vaovahel ja korjad vasakule ja paremale. Kuna vao peal on kaks rida taimi siis korjad kummagi vao pealt ühe rea taimi. Zuciinidega on natuke lihtsam tuleb korjata vaid üks vagu, sest vaol on vaid üks rida taimi. Kuigi kiiruse võtab alla noaga lõikamine. Marie käis ja proovis shedis squashi pakkimist, eriti ei meeldinud.:D Hiljem nägime toas sisalikku ja otsustasime selle omatehtud püüdmis vahendiga lõpuks kinni püüda. Saimegi kätte, saatsime ja ilusti koos püügivahediga õue. Hiljem magasime taas.


26.05.2010

Kuna trakats oli ikka mitte töökorras, siis tuli taas korjata ja hõigata ämber.:D Korjaja seisukohast on see palju lihtsam naljakam ja kogu töötempo on ka aeglasem, seega saab sama raha väiksema rabamise eest. Kella kaheksa ajal hakkas juba sadama ja ikka korralikku padukat. Õnneks polnud õues külm ja polnud ka vastikut tuult. Saigi siis sel korral vihma nauditud, mõnus oli olla läbimärg ja korjata vilju.:D Vihm taandus lõunaks ja edasi oli taas palavalt kuum. Ning ka traktor saadi peale lõunat tööle ja sai alustada korralikku tööga. Korjasime siis zuciinisid ja Marie pakkis vilju ja loksus masinas end merehaigeks.:D Kuna lepingus oli kirjas et üritatakse teha peale igat kolmandat tööpäeva töölisele vaba päev, aga seda siiski ei tulnud, siis küsisime endale reede vabaks, sest me polnud juba 10 päeva poes käinud ja külmkapp on täidsa tühi. Töönädal on reedest neljapäevani ja palgapäev selle töö eest on esmaspäev. Raha kantakse arvele. Õhtul koju tulles ja magama minnes leidsime toast konna.:D Kuna konn on palju aeglasem ja ei jookse kiiresti eest ära siis püüdsime ta kinni ja panime õue. Krõbistas kilekotiga nurgas, muidu poleks teadnudki et majas on.:D


27.05.2010

Kuna töölepingus on kirjas et farmerid tahavad igale töölisele kindlustada nädalas 30-40 töötundi, siis tulenevalt sellest oli tänane päev remol vaid kuni lõunani, muidu tuleb liialt tunde ja teistel jääb saamata. Mariel oli vähe tunde ja ta sai täna proovida koos Remoga kuni lõunani squashi korjamist ja peale seda taas masinasse zuciinit pakkima. Marie sai ilusti tööga hakkama, polnduki kõige hullem. Pool päeva ühte ja siis pool teist on päris hea vaheldus. Kuna täna oli viimane tööpäev siis juba kella kaheksa ajal seadsime end linna poole minema. Tee poeni ehk linna on 100km. Seega iga päev ikka ei kipu seda sõitma, juba ajaliselt läheb oma kolm tundi koos poes käiguga.:D Nüüd algab meie jaoks olevik ja tulevik. Seega kuna homme vaba päev siis jääme täna linna ja magame autos, kasutame rohkelt netti ja tunneme tsiviilist rõõmu.:D Reedel kella nelja paiku on plaanis poodi minna, et jõuda ikka valges tagasi koju. Ei kipu pimedas eriti sõitma, kuna viimati ehk 11 päeva tagasi kui seda teed pimedas sõitsime nägime tee ääres kahte kotkast närimas känguru laipa ja veel väga rohkelt kängurusid tee peal ringi jooksmas. Õhtul magame taas varakult et jägmisel päeva taas tööle hakata. Muide Remo on teinud seda juba viis päeva, esimesed kolm-neli päeva oli kogu keha valus ja haige oli liigutada. Aga nüüd peale viiendat päeva on juba kõik OK, va. jalad ikka jäävad päev otsa seismisest valusaks.


28.05.2010

Ärkasime siis autos.:D Uni oli hea, kuigi hommikul kell seitse kiskus juba palavaks. Üritasime siis autot käivitada, ei käivitunud. Aku oli taas tühjaks saanud ju sai eile liiga kaua läpaka akut laetud. Aga õnneks leidus taas abivalmis ja sõbralik mees. Saimegi auto tööle. Edasi laadisime akut ja olime netis. Ilm oli ilus ja natuke pilves.:D Kell neli käisime poes ja ostsime omale 10 päeva varu toitu valmis. Kell viie paiku ehk siis veel viimase valgega hakkasime liikuma farmi tagasi. Liialt palju kängurusi hüppab ringi, ei taha ju autost ilma jääda. Marie lõpetas täna Twilight raamatute kogumiku lugemise. Neli osa kokku 1200 lehekülge. Kokku kulus kõigest neli päeva.:D Kui aus olla siis pigem neli ööd koos varaste hommikutega. Raamatud olid internetist alla laetud arvutisse ja inglise keelsed. Aga õnneks sai sellega ühele poole. Õhtul puhkasime homseks tööpäevaks end välja.

Friday, 14 May 2010

04.05.2010-14.05.2010

04.05.2010

Jällegi olime hommikul vara üleval, sest taas ootas meid tomatite korjamine. Tööl võttis nagu ikka kogu organiseerimine oma tunnike vähemalt aega. Igatahes jama oli oodata. Korjasime kogu päeva jooksul kõigest 60 ämbrit tomateid. Ei viitsinud end kogu selle 6,5 tunni jooksul eriti kiirelt liigutada, sest ilm oli ka jube. Vihma sadas terve päeva. Kõige parem koht oli muidugi see, et need ülevaatajad, kes niigi olid nagu kuum ora tagumikus, vingusid veel hullemini kui hea ilmaga. Üks hüppas Remo poolsest vaovahest minu poolsesse ja tabas täpselt suurt sopaloiku, nii et soppa lendas igas suunas. Ka minu kilejope sai mustaks. Õhtul ei teinud me ka midagi tarka. Olime ikka oma kallis kodus – AUTOS..


05.05.2010

Jälle tomatipõllul juba varahommikul. Õnneks ilm oli palju parem. Ainult päike säraski taevas. Olime tänu heale enesetundele ka kiiremad kui eelmistel päevadel. Saavutasime lausa oma rekordi 84 ämbrit tomateid 7 tunniga. Muidugi 2 ämbrit läks ühe meie ülevaataja aeda, sest tema korjas need täis aga pole hullu, silt oli ikka meie numbriga:D Õhtu oli taas jube igav.


06.05.2010

Vaba päev küll aga magada ikka ei suutnud kaua. Juba kell 7.30 olime mõlemad ärkvel. Pesin siis oma jube tomatised tööriided ära. Igatahes kolme asja ju masinasse ei pane, seega tuli kõik käsitsi ära pesta. Päris nii hulluks ma ikka ei läinud nagu need India inimesed, et viskaks riided põrandale maha ja harjaga nühkima hakkaks:D sain ikk ämbri ja pesupulbriga kõik tehtud:D Ja puhtamd said riided ka kui neil.. Midagi tarka eriti ei teinudki. Käisime ühes avokaado farmis ja panime oma nimed nimekirja, ehk kunagi õnn naeratab ka meile. Õhtul sai taas vara magama mindud, sest hommikul ootas meid taas tomatifarm.


07.05.2010

Jälle tööpäev. Hommikul võttis organiseerimine rekordaja, kuna töölisi oli oma 130 ringis. Iga inimene pidi saama oma numbri ja kuna oli palju uusi, siis neid tuli veel eraldi juhendada. Igatahes aega läks palju. Ja kui lõpuks korjama saime siis mõne tunni pärast, just siis kui plaanisime pausi teha, selgus, et tänaseks on tööpäev hoopiski läbi. Suht haige meie meelest. Saime vaid 24 ämbrit korjata. Firmale aga see ju palju kasulikum, kui põllul rohkem töölisi. Saavad oma viljad kiiremini kätte ja kõik. Tööline aga saab vaevu oma bensiini raha tagasi. Läksime siis tagasi koju, käisime pesemas ja otsustasime lahkuda, jäädavalt. Pole ju mõtet mitte millegi nimel oma aega raisata. Käisime Bundabergi kontoris ja andsime oma panga andmed neile, et saaksid raha meile arvele kanda. Võtsime ka teise aasta viisa jaoks paberitele allkirjad ära. Kuna kõht oli ka üsna hele, siis käisme veel ka Domino’s Pitsast läbi ja võtsime endale ühe super hea Double Bacon Cheesburger’i:D Õhtuks leidsime endale ka ühe suurepärase parkla jõe ääres, kus me muide ei olnud ka ainukesed. Käisime ühes hostelis ka kuhu olime varem helistanud. Alguses ei olnud office lahti. Oli silt CLOSED ja kell oli kõrval keeratud 7 peale. Otsustasime siis hiljem tagasi tulla, et rääkida ööbimisest ja tööst. Jõudsime siis mingi aeg tagasi ja üks auto, mis seal ennegi seisis, hakkas just ära minema. Aga hoopiski peale meie parkimist tuli sealt üks suurem naisterahvas, suits hambus, välja. Küsis meilt kas tahame siia ööseks jääda. Remo rääkis talle, et olime varem helistanud jne. Tema aga oli jube ebaviisakas ja ütles et on täna juba kinni ja peame teise koha otsima ja kui tahame tulla, siis homme hommikul kell 9 on nad avatud. Remo küsis siis selle naise kohta kellega varem rääkisime, et kas tema ka homme seal on. Vastuseks sai aga valju EI:D No mis siis ikka. Remo istus autosse, tädike sõitis minema. Meie siis arutasime, et peaks äkki nende inimestega rääkima, kes seal hostelis hetkel elavad. Pidi ka eestlasi olema. No nii läkski Remo trepist üles, kus oli rõdu (Office asus ka seal samas). Sai ta vaevu viimasest astmest üles sõitis väga äkiliselt meie auto kõrvale tagasi see sama must Holden, millega tädi mõni minut tagasi lahkus. Tädi hüppas vihaselt autost välja. Haaras taas suitsu ja süütas selle ning hakkas sõna otseses mõttes mu peale karjuma. „Miks su sõber just praegu eravaldusele läks?“ oli küsimus. „Kui ta kahe minutiga sealt ära ei tule kutsum ma talle politsei!“ järgnes eelmisele lausele üsna kiiresti. Mul ei olnud isegi aega midagi seletada. Hüüdsin siis läbi lahtise akna Remole, et ta kohe alla tagasi tuleks. Läks veidi mööda ja ta tuligi koos ühe neiuga alla. Tädi hüppas uuesti autost välja, kuhu ta vahepeal juba tagasi oli läinud. Vaidlus käis nüüd selle üle, et tädike olevat enne meile öelnud, et me ei tohi isegi trepist üles minna ja rääkimata sellest et see eravaldus on. Igatahes pidi ka see Eesti neiu, kellega Remo alla tuli, seletama, et ta ei tunnegi meid ja et me tahtsime lihtsalt juttu ajada oma inimestega:D Tädi oli ikka väga vihane ja ütles meile, et homme teil ei ole enam mõtet siia hostelisse tulla, nagunii siia te ei saa elama jääda:D Ta jõudis enne ka meie auto numbri üles kirjutada, et kindel olla, et sinna me enam minna ei saaks:D Viimaks ta lahkus. Ajasime natuke veel eestlastega juttu, kes ei soovitanud meil kohe kindlasti sinna jääda, sest tööd nagunii ei ole isegi kui seda lubatakse. Läksime mõne aja pärast jõe äärde magama ära, sest kell hakkas juba palju saama.


08.05.2010

Laupäev, midagi tarka me ei teinud, sest tööd ju polnud ja ei osanud kuskilt eriti otsida ka. Läksime siis viimaks Gin Gin’i poole, et ehk seal on midagi head. Siiski me eksisime, isegi infopunktist saadud kaks suure farmi kontakti ei aidanud meid, sest mõlemad olid pilgeni töölisi täis. Õnneks saime ühe parkla teada, kuhu ööseks magama jääda. See oli küll ilus koht. Lubatud oli peatuda 20 tundi ja olemas olid WC-d, piknikulauad ja ka lõkke tegemis võimalus oli olemas. Läksime ikkagi vara magama, et saaks järgmine päev veel ringi sõita.


09.05.2010

Hommik oli taas varane. Juba kell 9 olime täesti valmis, et ringi sõitma hakata. Kahjuks kasvatatakse kohu selles piirkonnas pigem suhkruroogu kui mingisuguseid puuvilju. Seega polnud mingisugustki lootust kuskil tööd saadal Sõitsime põhimõtteliselt kogu selle maa tühja maha. Järjega jõudisme tagasi Bundabergi, kus magasime öösel jälle samas jõeäärses parklas, kus taas oli peale meie veelgi rahvast:D


10.05.2010

Täna oli jälle varane hommik. Hakkasime juba varakult tööd otsima, kuid keegi ei ole just vaimustuses meie avaldustele vastama. Võime helistada ja kirjutada, aga see ei näi aitavat. Isegi Harvest Office ei suuda enam meile midagi tarka pakkuda, ainult selle sama hosteli numbrit oskavad nad levitada. Isegi ei vaevu enam helistama, sest netist leiab ikka palju nende Bundabergi hostelite koha ja see, mis teada saad ei ole just meeldiv:D Hetkel siis läheme ära magama. Loodame, et homme on meil parem tulevik.


11.05.2010

Hommik algas taas varakult ja töötult.:D Ööbisime ikka seal samas jõe äärses parklas, kus oli peale meie veel päris mitu päkkerit end sisse seadnud, kes olid samuti samas olukorras-töötud. Kell üksteist ilmus harvest traili lehele uus kuulutus, et vajatakse aedvilja korjajaid Bundabergist 1000km põhja poole ühte farmi. Kuna see kuulutus ilmus just sekund tagasi, siis oli lootust et veab, haarasimegi telefoni. Küsiti ikka, et kust tuleme ja mis tööd teinud oleme ja kus hetkel oleme ja siis vastuseks saime et helistage neljapäeval tagasi, et siis on nad ära otsustanud, kas on meid vaja või mitte. Päris hea tunne oli.:D Hiljem panime veel oma kuulutuse gumtree.com lehele üles, et otsime tööd. Hiljem keerasime lihtsalt magama, sest oli juba ööks kiskunud.


12.05.2010

Tavaline hommik kell seitse ja töötult üles, ümberringi 1000-ded nahkhiired kisamas ja haisemas. Tegime söögiks kiired kiirnuudlid. Uurisime siis oma gumtree kuulutust ja seda oli ikka oma 30 korda vaadatud.:) Mingi aeg hiljem tuligi juba tööpakkumine ühest väikesest pere piimafarmist. Pakuti seal tööd, kuid jh kahjuks ei sobinud neile meie soov palga kohta, milleks on miinimum 17.5AUD/tund. Ja tunde ei oleks ka vist palju saanud teha. Pärast oli veel meilile tulnud ka paar pakkumist loomafarmis loomade ajaja kohale. Nõutud oli hobusega ratsutamise oskus või siis mootorattaga sõidu kogemus. Seega pidime taas ei ütlema. Teine töö oli sama asi, aga nagu aru saime siis vist selline et teeme tööd ja saame tasuta söögi ja elamise, palgast polnud nagu juttugi.:D Seega EI. Panime oma lootused selle aedvilja töö peale. Hiljem kerisime end taas unne.


13.05.2010

Täna pidi siis olema meil palgapäev, lubati raha tomatifarmist. Ootasime ära kella üheni ja uurisime oma panka, kahjuks polnud ülekannet tehtud.:S Seega helistasime ja uurisime asja, et mis värk on, öeldi et kas teevad täna ära või siis homme hommikul, otsustasime siis oodata õhtuni. Täna helistasime ka aedvilja farmi tagasi ja saimegi positiivse vastuse, TÖÖ ON TEIE. See farm pakub ka majutust ja tööle sõitu ja see kõik on 130AUD/nägu nädalas. Päris hea hinnaga, ja suur 106 tolline plasma teler pidi ka veel vaadata olema. Aga jh farm ise asub suuremast asulast/linnast 100km kaugusel, täiesti pärapõrgus. Isegi lähim pood on 80km kaugusel.:D Aga internet on ka neil olemas, seega saab end eluga ikka kursis ka hoida peale tsukiinide noppimist. Kui kell oli viis saanud siis kontrollisime veel oma panka ja ikka polnud veel raha üle tulnud. Seega otsustasime, et kuna raha pole läheme homme hommikul ise kontorisse ja küsime sulas. Hiljem oli taas uni ja läksime ilusti magama.


14.05.2010

Ärkasime juba kell 6.30. Hommikuks sõime kukli vahele pandud praetud ja lahtiklopitud muna ja peale rüüpasime coca-colat. Päris hea oli, kuigi õues oli juba väga külmaks läinud. Käisime siis korra netis, tööd enam ei otsinud sest töö oli olemas.:D:) Kell üheks olime tomatite kontoris, seal oli üks noormees, ja saimegi teada miks eile palka ei tulnud, ülemus oli lihtsalt liiga hilja peale jätnud asja. Öeldi et tulge õhtul tagasi ja esmaspäeval on raha arvel. Meie aga vastu, et kahjuks peame juba täna ja kohe lahkuma üles põhja, et ehk saab kuidagi selle palga ikka kohe ära teha. Palusid et ootaksime pool tundi, läksime ja istusime siis autos selle aja ja siis tagasi. Ja raha oligi olemas. Kontori töölised olid lahked ja viisakad, meil oli hea meel et saime kohe lahkuda ühest kõige mõtetumast kohast mil nimeks BUNDABERG. Sõitsime siis jutti 200km Gladstone nimelisse linna, seal tegime väikese peatuse ja käisime kaltsukas. Ostsime omale pikkade varukatega triiksärgid ja pikad tressipüksid-see varustus on uues famis soovituslik. Edasi liikusime siis Rockhampton´i seal peatust ei teinud vaid otsustasime veel edasi liikuda, käisime vaid kiirelt tankimas. Järgmine peatus enne Mackay´d 20km väike tankla lähedane tee äärne parkla. Kokku siis sõitsime 650km ja nüüd oleme voodis ja kell on juba 22.22.

Monday, 3 May 2010

30.04.2010-03.05.2010


30.04.2010

Hommikul ärkasime Evans Heads’is. Kaua magada ei saanud, sest oli nagu soojas kliimas ikka liiga palav. Olime parkinud auto veel sellisesse kohta, kus paljud hommikul kalale läksid:D Kuna olime kohe kindlad, et selles piirkonnas ei ole migit tööd leida, siis suundusime edasi Ballinasse, kus käisime niisama infopunktis vaatamas, ehk on olemas Queenslandi tasuta kaarti, kuid tulime tagasi tühjade kätega. Isegi tasulisi kaarte neil ei olnud. Edasi võtsime sihiks Byron Bay. Kohale jõudes avastasime sealse infopunkti juurest vähemalt paarkümmend backpackerit. Igatahes oli kohe selge, et ka seal on lootus tööd leida null. Pole ju mõtet olla kohas, kus niigi on liiga palju inimesi, kes kõik tööd otsivad. Edasi oli raske otsustada, kuhu minna. Võtsime siis lahti Harvest Guide 2010 raamatu ja vaatasime välja koha nimega Boonah. Külastasime sealset infopunkti ning selgus, et kõik selles piirkonnas kasvatatavad juurviljad ja aedviljad koristatakse masinatega, seega pole meil nagu lootustki. Sealt soovitati meil hoopis Gayndah’i ja Childers’i piirkondadesse. Seal pidavat olema väga palju tsitruse farme, seega kindlasti ka oleks lihtsam meil tööd leida. Niisiis hakkasimegi edasi mööda neid jubedaid mägiseid teid sinna poole teele. Kuna kell oli juba üsna õhtusse jõudnud, seega ka pimedaks minema, siis pidime otsima koha kus magada. Jõudsime järjega Yarraman’i. Käisime kohalikus IGA nimelises poes ja ostisme endale natuke süüa, mis koosnes saiast, singist, juustust ja kiirnuudlitest. Pidime küll natuke edasi liikuma, et endale hea rahulik parkla leida, aga tee polnud pikk. Nüüd siis magama ära ja loodame homsest päevast midagi positiivset.


01.05.2010

Hommikul hakkasime kohe Gayndahi poole liikuma. Tee oli nagu ikka veidike mägede vahel üles ja alla, kuid mitte m8idagi ületamatut. Kohale jõudsime ilusti. Esmalt käisime poest endale uusi veevarusid ostmas, sest eelmisel päeval oli see tegemata ununenud. Siis käis Remo ka kohe infopunktis küsimas, kus me tööd võiksime otsima minna. Sealt edasi suunati meid caravan parki. Esimeses kohas oli töötaja jube ebaviisakas ja ütles, et nemad tööga ei tegele. Teises aga oli juba väljas silt „NO WORK“. See ütles juba kõik. Ei jäänudki siis muud üle kui ise hakata farme läbi sõitma. Esimene „ohver“ oli üks väike farm, kus oli väga abivalmis mees. Kuna neil endal olid kõik töölised olemas, siis soovitas meil teisi farme proovida ning suunas meid lausa õigele teele. Teine farm (Blue Cow Citruses) oli ikka väga jama. Seal oli taas üks väga ebaviisakas meesterahvas, kes ei osanud viisakalt öelda, et tal ei ole tööd. :S Lahkusime kiirelt.. Edasi sai veel natuke maad sõidetud aga ikka ei midagi. Tundus juba, et ei ole mõtet rohkem bensiini kulutada ja otsustasime hoopis Childersisse sõita. Kohale jõudes külastasime esimese asjana Sugar Bowl Caravan Parki. Siin öeldi, et tööd on küll, aga mitte midagi väga head. Nimelt tomatite korjamine on, aga palk pole just parim. Ühe 15l ämbritäie eest saad 1,8AUD. Kuna midagi paremat siin nagunii ei olnud ja edasi ka kuhugi sõita ei tahtnud, siis otsustasime siia jääda. Auto koha eest on 50AUD inimese kohta nädalas. Selle eest saab kasutada elektrit, dušše, kööki, pesumasinaid jne. Kuna töö pidi juba järgmisel päeval hakkama läksime vara magama ja midagi targemat ei teinudki.


02.05.2010

Hommikul ärkasime juba 4.45 ja tööle läksime 5.30. Korjama hakkasime küll alles 7 paiku. Tööl olid seal põhiliselt Indiast ja Aasiast pärit inimesed, peale meie oli veel võib-olla mõned valged inimesed. Midagi rasket see korjamine endast ei kujutanudki. Lihtsalt võtad kergelt kollakaks mineva tipuga tomatid ära ja paned ämbrisse. Kokku suutsime küll ainult 69 ämbrit korjata aga lootus on ikka kiiremaks minna. Tööl olime umbes 7 tundi. Ah jaa muide kõik punased tomatid lähevad vaovahesse maha, sest need on rämps. Nende meelest liiga pehmed. Õhtul ei teinud kodus ka eriti midagi. Lebotasime niisama. Õnneks ei pidanud me aga vara magama minema, sest esmaspäev on austraallastel riigipüha.


03.05.2010

Ärkasime juba kell 8 hommikul. Kuna meie mõlema kohvrid olid juba riietest peaaegu tühjaks saanud, siis otsustasime pesu pesema hakata. Otsisime alguses pesumaja, sest need India tropid, kes siin elavad, olid juba ma ei tea mis kellast saati oma riideid küürinud ja see ei tahtnud kuidagi lõppeda. Kahjuks ei olnud netis ühtegi pesumaja leida võimalik, seega tuli siinset pesumasinat kasutada. Meie õnneks ju need siin ei kasuta pesu pesemiseks masinat vaid nagu oma kodus nühivad nad neid seebi, harja ja põrandaga:D Muidugi meil oli raskusi, et püsti seista, sest nagu kõik teavad seep ja 2cm vett ei ole jala all just eriti turvaline. Igatahes saime omad asjad masinasse topitud ja ka poole tunni pärast ka välja võetud. Käisime korra poest vett juurde toomas ja nägime siis ikkagi pesumaja, kuhu plaanime kunagi hiljem minna, saab kohe ju kuivatist kõik läbi lasta, ei pea nööri peale kuivama riputama riideid. Nüüd on kell juba pool kolm ja ikka veel on keegi pesuruumis oma riideid nühkimas. Ju vist ei ole kõik veel puhtaks saanud. Nad ei saa inglise keelest aru ka vist. Vannitoa seinal oli olnud kirjas, et eelmise 6 kuuga oli jube palju vett kulutatud kokku 800kuupliitrit. Eelmisel aastal samal ajavahemikul aga 180kuupliitrit. Seega enam kui neli korda rohkem. Meie meelest pole see ka ime. Kui ikka hommikust õhtuni kaks kraani täiel survel vett jooksevad, siis peakski sama kogus tulema ju:D Täna siis vara magama, sest homme jälle tööle vaja minna.