14.07.2010
Hommikul oli meie kõrvale juba paar autot ilmunud, sest olime pikast reisist väsinud ning magasime seetõttu päris kaua. Hakkasime kohe ka tegelema tööotsingutega. Esmalt vaatasime internetist Gumtree nimeliselt saidilt ja ka Harvest Traili. Kahjuks ei tundunud midagi head olevat. Käisime niisama huvi pärast ka linnapeal seiklemas. Järjega jõudsime Cabel Beach’i nimelisse randa. Kuna ilm põhjas oli talviselt kuum (30+ kraadi) siis rahvast oli rannas palju. Ranna kohta nii palju, et meie pole seni veel nii sinist vett näinud ja liiv oli valge. Paar lennukit lendas ka otse rannast üle, kuna lennuväli oli üsna lähedal. Tahtsime ühte Fish&Chips’i sööma minna, aga see oli liiga kallis. Lugesime sealt infotahvlilt paari kuulutust ka, aga kõik olid mõeldud ainult kogemustega inimestele, seega polnud nagu erilist mõtet pikalt seal uurida. Liikusime veel linnapeal ringi, ehk on veel kuskil infotahvleid, kuid midagi silma ei hakanud. Õhtuks otsustasime magama minna samasse parklasse, kus eelmise öö veetsime. Muide aborigeene me eriti ei kohanudki. Need kes poes olid, nägid küll heal järjel olevat.
15.07.2010
Juba hommikul oli veidi kahtlane autos olla, sest kõik kohad olid moskiitosid täis. Otsustasime üsna vara juba ka kohalikku tööagentuuri minna, et sealt tööasju uurida. Seal olid kõik väga sõbralikud, kuid nemad päkkeritega nagu meie ei tegele. Nemad aitavad ainult kohalikel tööd saada. Käisime kohalikus infopunktis töö kohta infot otsimas, kuid saime ainult kohaliku ajalehe osta ning sealt otsida. Kuna oli kolmapäev pidi seal olema palju uusi töökuulutusi, aga nagu tavaliselt oli seal ainult kohalikele mõeldud tööd. Kõigile oli vaja kohalikke litsentse, mida meil ei ole. :D Vaatasime terve päeva ka kõiki töökuulutuste saite, aga ka seal ei olnud Broome’i kohta midagi. Kuna oli väga palav, siis otsustasime minna tagasi poe taha parklasse, sest seal olid suured puud. Nagu ka hommikul olid seal need jubedad moskiitod, kes närisid meid igaltpoolt kuhu ligi said. Üsna kohe liikusime teise parklasse, kus kohtusime esimeste jubedate aborigeenidega. Remo soovitas nende poole mitte vaadata, ehk siis ei tule meid tülitama. Õnneks läks meie plaan ilusti läbi. :D Kuna seal oli ikka veel liiga palju moskiitosid liikusime taas edasi. Üheltmaalt kui meist ookeani poole jäi liivane ala avastasime sealt hunnikute viisi telke ja nende ümber laaberdavaid ja kisavaid pärismaalasi. Neil oli seal päris suur kommuun. Ei tea küll millest nad seal elasid. Viimaks jõudsime järjega tagasi poe taha ja õhtu oligi käes. Läksime üsna vara voodisse, aga magama arvatavasti jäime alles kesköö paiku, sest palavus ei lasknud varem magama jääda.
16.07.2010
Kuna olime juba veidi sellest jubekallist linnast tüdinud ja moskiitod tahavad meid elusalt ära süüa ning Perth’i ümbruses tundus väga palju rohkem töövõimalusi olevat, siis otsustasime peale hommikust netikülastust, et hakkame vaikselt lõunasse liikuma. Remo avastas paar päris head töökuulutust ja saatis neile oma cv’d ja mainis ka mind, kuigi tööpakkumised olid vaid ühele mõeldud. Esmalt ostustasime peatuda linnas nimega Port Hedland, kuhu otsustasime ööseks peatuma jääda. Asus ta 600km Broome’st. Kuna jõudsime kohale pimedas, siis juba 30km enne linna olid kõik kohad täis valgusteid. Tundus nagu nad asuksid kaugel ookeani ääres, aga ega meie ka täpselt aru ei saanud. Meie õnneks oli küll linnas internetti võimalik kasutada aga kui autost välja läksid, siis tahtis tehase ja kütuse hais lihtsalt tappa. Kõik oli tolmu ja suitsu täis. Meie kohe mõtlesime, et siia küll ööseks jääda ei tahaks. Pigem sõidame edasi ja jääme kuhugi teeäärsesse parklasse pidama. Kuna kütus ei oleks järgmisesse asulasse meid viinud, siis pidime leidma tankla. Sõitsime läbi asulas asuvad kõik 4 tanklat, mis olid juba suletud. Avastasime, et linnast väljas asus üks tankla veel, kuhu me otsustasime vaatama minna. Sõitsime mööda ühest teeotsast, kus seisis 2 suurt rekkat, millel olid peal tohutusuured metallkontstruktsioonid. Marie avastas ka, et neid asju ei saanud muud moodi liigutada kui tuli võtta kaks suurt rekkat, üks on ees ja tõmbab ja teine on taga jäikühendusega ja lükkab. Saatjateks oli üle kümne auto, kes blokeerisid kõik teeotsad, et keegi teine samal ajal sõita ei saaks, sest need võtsid kogu tee laiuse ära. Meie kahjuks oli see tankla kinni kuhu plaanisime minna ja otsustasime veel ühte proovida. Pidime tagasi teele saama, aga tagasitee oli juba suletud. Kuna kedagi meid takistamas ei olnud ja rekkasid veel näha polnud, siis otsustasime vastassuuna teed kasutada ja uuesti teele saada:D Kui olime natuke sõitnud ja hakkasime parempööret tegema, et tanklasse minna, siis avastasime ühe inimese kes valvas kinni pandud teeotsa. Küsisime temalt kas siin mõni tankla 24h avatud on. Tema ütles et on küll aga see on otse seda teed mööda kus rekkad pidid sõitma. Kuna meil oli veel piisavalt aega siis lasi ta meil tagasi teele minna, et tankla üles otsida. Õnneks oli tal õigus, aga kütusejaam oli veidi teelt kõrval. Tagasi tulles oli meie ees taas tee suletud ja eemalt olid ka rekkad juba näha. Õnneks oli mees seal niipalju vastutulelik ja kuna keerasime samale poole kuhu suunas rekkad liikusid, siis lasi ta meil rahus oma sõitu jätkata. Kahjuks pidime jääma ühe rongi taha ootama. See oli juba mõnda aega enne seda sõitnud kui meie ristmikuni jõudsime, aga pidime ikka ootama mitu mitu head minutit, pikkus oli sellel ikka üle 150 vaguni. Edasi sõitsime mingi 100km vist (ega täpselt ei mäleta ka, väsimus oli juba ammu peal) ja jäime ühte teeäärsesse parklasse magama.
17.07.2010
Hommikul sõitsime edasi linna nimega Karratha. See oli väga uus ja puhas linn. Palju pärismaalasi ka ei tundunud olevat:D Käisime ka meile lugemas ja töökuulutusi uurimas netis. Remo avastas, et oli saanud ühest farmist vastuse, et omanik läheb nädalavahetuseks Perth’i ja pidi meile kell 11 ise helistama, et meiega kohtuda. Remo otsustas, et ta helistab parem ise neile, et öelda, et me pole veel Perthi jõudnud. Kõik sujus ladusalt ja ta lubas meile veel ise helistada järgmisel päeval. Meie aga lootuses uuesti tööle saada hakkasime liikuma edasi Perthi suunas. Sihiks oli linn nimega Carnarvon. Jõudsime sinna kui väljas oli juba pime, aga paar söögikohta oli veel avatud. Tahtsime osta pitsat, aga kuna selle linna hinnad oli veel kõrgemad kui kunagi varem siis otsustasime hoopis kõrvalasuva Fish&Chipsi kasuks. Saime kaks kala(mingisugune ahven Snapper) ja kahed friikad 16AUD eest. Toitu oli nii palju, et ühest portsust oleks mõlemad söönuks saanud:D Kala oli üks parimaid, mida siin saanud oleme. Isegi parem kui hai:D Ilm oli selles linnas õhtul üsna jahe ja tuuline. Vahelduseks oli see üsna mõnus. Öö veetsime me linnast 10km väljas asuvas parklas.
18.07.2010
Kuna farmer oli eelmisel päeval maininud, et soovib meid näha ja otsustasim, et seda saab teha ju ka läbi skyp´i. Siis kella kümne ajal võtsimegi ühendust. Peale kõnet mis kestis vaid mingi paar minutit, ütles et räägib veel mehega läbi ja annab meile vastuse. Läkski siis mööda pool tundi ja ta helistas tagasi. Ütles et oleme oodatud. Leppisime kokku, et hakkame Carnarvonist sõitma mis asub farmist 1200km kaugusel ja kohtume teisipäeval. Olime päris õnnelikud. Käisime ja pesime ka oma riided enne ära, kokku kaks masina täit ja ka kaks kuivatust ja maksis 20AUD. Kella kolme ajal saime liikuma. Sõitsime välja 70km enne Perthi asuvasse asulasse Gingin. Veetsime öö tee äärses parklas taas, kus oli ka peale meie kaks rekat.:D Öösel oli juba talviselt külm. Ärkasime külmast ikka mitmel korral üles.:D
19.07.2010
Kuna Perthis seal kus elasime oma esimesed kümme päeva kui Aussi saabusime oli meid ootamas hulgaliselt kirju. Siis otsustasime Joe´ga ühendust võtta. Kahjuks ta oli Inglismaal ja ta vend elas majas. Helistasime siis kodusele numbrile ja vastu võttis hoopis keegi tüdruk ja siis ulatas ta telefoni mingile tüübile. Ütlesime et tuleme kirjadele järele. Kohtusime kella 12 ajal. Venda polnudki kodus vaid need inimesed kellega telefonis rääkisime olid päkkerid kes üürisid Joe´lt lihtsalt tuba.:D Saime oma kaks suurt patakat kirju ilusti kätte. Edasi käisime ja tegime väikese söögi peatuse ja otsustasime farmi poole liikuma hakata, et homme oleks lühem maa sõita. Jäime kohta nimega Williams, asub farmist 30km kaugusel. Öö oli veel külmem kui varem, soendasin öösel kell neli autot, oma 45 minuti. Siis oli nii kuum, et tekki polnudki vaja ja kannatas hommikuni ilusti ära magada.:D
20.07.2010
Kuna oli ikka väga külm, siis otsustasime end kiirelt voodist välja ajada ja autoga kiire tiiru teha et mootor soojaks lasta. Farmeriga oli kokku lepitud, et kohtume enne lõunat farmis, siis vedasimegi end kella 11 kohale. Kohale jõudes tegime kiire tutvumise ja siis näidati meile meie elamine kätte. Kõik oli väga super ja kena. Robin mainis, et oli kohtunud selle töökoha asjus näost-näkku mitmete inimestega, kellest mainis ka kahte eestlast, kes olid ehitajad ja elektrikud. Meiega kohtus ta vaid läbi skype´i ja telefoni, aga õnneks otsustasime meie valituks, kuigi põhjust ei tea miks. Otsustati, et täna me tööga ei alusta. Ja esimene lõuna pidi olema kell 12.30. Peale lõunat otsustati siiski et võiksime juba tööle minna. Meil polnud ka selle vastu midagi. Läksimegi peale lõunat põllule kive korjama. Marie, Remo, autojuht Blondi (farmer Greg´i 77 aastane isa) ja veel üks farmi abiline hollandist päris John. Kive korjasime kella viieni. Siinsed kivid on nagu liiv, punased ja mitte üldsegi nii rasked nagu Eestis maakivid. Marie istus autos sees, meie Johniga taga kasti külge ehitatud spets alustel. Kivid korjatakse auto taga olevasse kärru ja seda tühjendati lihsalt sinna kus põldu pole ja ei tule.:D Õhtu söök oli kell 18.30 ja peale seda kerisime magama ära.
21.07.2010
Ajasime end voodist välja kella seitsme paiku. Tegime kiired röstsaiad oma soojaku otsas oleva köögis. Kella kaheksast pidime kohtuma kuuri juuris ja siis selgub mis tegema hakkame. Öösel oli isegi paar miinust olnud, sest autodel olid aknad kõik jääs. Remo aitas farmeril ühe väetise värgi auto kastist maha tõsta oli oma 5 meetrit pikk. Pani ketid sees olevatesse tõstmisaukudesse ja siis Greg sõitis traktoriga ligi ja tõstis seadme maha. Käisime ka kolmekesi väetise seadme lisade järel 4km kaugusel, kahjuks need ei sobinud ja Remo viis need tagasi sinna kus nad enne olid. Mariele anti natuke lihvimis ja õlitamis tööd. Nimelt pidi ta ühe puhkemaja aknaraamid kergelt üle lihvima ja hiljem õliga üle pintseldama. Remo, Greg ja Gregi isa Blondi läksid küttepuid tegema. Austraalia puud on ikka kuradima rasked ja raske lõhkuda ka. Tõime ikka päris suure hunniku maja juurde, mida Remo saab lõhkuda, siis kui midagi muud teha pole.:D Kuna farmer Robin oli kuhugi ära läinud, siis teda me peale hommiku teed ei näinduki ja farmer Greg läks ka peale puude toomist ära kuhugi koosolekule. Käisime siis kolmekesi Remo Marie ja John söömas, söögiks olid eilne pasta ja eilsed wrapid. Oli ikka veel päris hea. Peale lõunat läksime taas kive korjama, sama kollektiiv kes eilegi. Töö oli taas sama ja tegima ka sama kaua nagu eile kella viieni. Peale tööd koju jõudes läks hollandlane John koju Mandurah´sse, hommikul kell kaheksa tuleb tagasi. Blondi läks ka oma koju ja olimegi kogu farmis kahekesi.:D Käisime pesus ja peale seda otsustasime peamajja minna ja endale midagi süüa vaadata. Kuna kedagi ikka veel kodus polnud, siis ei olnud ka midagi uut süüa, sõime taas pastat ja viimased wrapid.:D Ikka olid veel päris head. Tundsime end nagu kodus. Väljas oli juba pimedaks läinud ja lonkisime tagasi oma soojakusse 50meetrit eemal. Päris hea on siis olla, sest ilm pole palav ja inimesed on väga lahedad ja sõbralikud. Marie pidi koguaeg kive korjates autos olles Blondiga kildu panema.:D Hiljem lebotasime nii sama ja õhtul kobisime magama.
22.07.2010
Taas äratus kell seitse, et kella kaheksaks end kuuri vedada. Hommikul midagi suurt keegi meile välja mõelnud ei olnud. Remo kakkus ühelt detailist silikooni ära ja Marie aitas kõrvalt. Edasi passisime üsna niisama. Kella poole üheteistkümnest läksime Blondiga põllule kive korjama taas. Tagumik ja üldse kogu keha oli sellest korjamisest juba vägagi valus. Korjasime siis kuni kella 12.30-ni ja siis tulime lõunale. Pärast lõunat läksime tagasi põllule ja korjasime kuni kella poole viieni. Siis tulime tagasi kuuri juurde, sest kõik olid juba jube väsinud. Kuna kell oli veel vähe, siis Remo pesi väetajat survepesuriga ja et Mariel igav ei oleks, siis ta sai kuuris põrandat pühkida.:D Lõpetasime siis kella poole kuue ajal, siis võtsime kiire pesu. Greg küsis kas tuleme ka pubisse, ütlesime et miks mitte. Peale pesu läksimegi kohalikku pubisse. Tegime seal igaüks Remo Greg ja John kolm õlut, Marie oli taas kaine.:D Istusime seal oma tunnikese. Peale seda tulime tagasi ja tegime kiire õhtusöögi (brokkoli, porgand, kaks kartulit ja super hea kala) ja siis taas heasse voodisse puhkama ära.
23.07.2010
Tavaline hommik. Remo läks kuuri kella kaheksaks, Marie asus tööle kella üheksa ajal. Remo läks koos Gregi venna Mitcheliga ja isa Blondiga lambaaedasid parandama. See võttis oma paar tundi. Pärast selle töö lõpetamist tuli lõpetada väetaja pesemine. Aeg oli juba lõunaks saanud ja tuli end täiendama minna.:D Pärast lõunat käis Remo üksina kive korjamas põllul. Sel korral ei olnud autoga sõitmist põllul, sest suurem osa kive asus keset põldu oleva saare ümbruses ja kivid sai sinna visatud. Marie käis hommikul puhkujaga kõnniteed lehtedest puhtaks puhumas. Päris naljakas oli.:D Pärast seda tegi puhkemajades koristustöid ja aitas koos pere pikaaegse abilisega voodeid korda seada uutele külalistele kes peaks järgmisel nädalal tulema. Hiljem käis kanakuuti pasast puhtaks lükkamas.:D:D Peale seda oli veel üks töö, mis pidi võibolla et homne töö olema. Nimelt tuli roose lõigata, olid ikka väga suured põõsad. Ligipääses ainult suurte aiakääridega. Kui ka see tehtud, siis tuli Marie kuuri, siis vahtisime niisama mida John teeb ja kell saigi märkamatult viis läbi ja panimegi asjad kokku ja tuled kustu. Päev oligi läbi saanud taas. Õhtul sõime kukke, kes veel hommikul ringi jooksid, aga hiljem sai Robini ämma poolt maha löödud. Nagu ikka, alguses kael kahekorra ja siis kirvega pea otsast. Hiljem ära voodi, et hommikul taas tööle minna.
24.07.2010
Täna oli ikkagi laupäev ja alustasime tööga kell pool üheksa.:D Hommikul tegelesime küttepuudega. Remo lõhkus ja Marie vedas puhkemaja ja elumaja juurde riita. Austraalia puud on ikka jube rasked ja keskelt poolest neid ei löö. Tuleb äärest hakata järjest lõhkuma. Marie ladus kolm erinevat riita. Kui puudega ühelepoole saime, siis Marie sai uueks tööks viinamarjade lõikamise. Viinamarja puud olid ikka päris kõrgeks kasvatatud (2.5 meetrit) aga õnneks oli neid kokku kuus. Lihtsalt koduseks söömiseks. Remo tegi peale puude lõhkumist uue korvpalli laua, kuna vana oli saepuruplaadist ja oli omadega väga läbi. Hiljem oligi kell juba nii palju saanud, et tööpäev saigi läbi.:D Õhtuks sõime vortikesi kartulipudru ja sibula kastmega.:D
25.07.2010
Täna oli ikkagi veel nädalavahetus ja läksime tuppa kella poole üheksa ajal, sest pidime sel ajal tööga alustama. Kui tuppa jõudsime, siis selgus et teised olid natuke sisse maganud.:D Ootasime ja vahtisime lambaid väljas seni kuni ka teised üles said. Käisime siis Gregi isa Blondiga karjamaid läbi sõitmas, et otsida haigeid lambaid kellel tagajalgadega mingi jama. Õnneks neid sel korral ei olnud. Nägime vaid päris mitut surnud lambatalle. Neid keegi üles ei korja-võibolla jäetakse rebastele ja kotkastele. Hiljem hakkasime siis lambaid kaaluma, sest Greg tahtis nad õhtul kombinaati viia. Lambad olid juba aedikusse kokku ära aetud eelmisel päeval. Alguses ajasime lambad teise aedikusse, kusthiljem nad läbi kitsa tee kaalule saavad. Marie ajas neid tagant poolt koos Blondi ja tema naisega Carol-Maryga ja abiks olid ka veel Gregi venna Mitcheli kolm poissi (8-12 aastased). Kogu see kaalumine võttis ikka päris palju aega. Mõned lambad üritasid sealt kitsast teest kuidagi end üle hüpata, seda suutiski vaid kaks lammast. Äraviimisele läks kokku 144 lammast ja tagasi põllule umbes samapalju, sest olid alakaalus. Kaks lammast oli ka ülekaalus, keda müüa ei saa. Ühe lamba eest saavad nad keskmiselt 100AUD. Kokku kasvab lammas 10 kuud ja suus peavad olema piimahamad, et neid müüa saaks. Kui juba hambad vahetunud, siis läheb odavamasse klassi. Kulus ikka oma paar tundi või rohkem kogu selle töö tegemiseks. Pärast seda vaatasime kuidas kahte lehma nüliti, sest vend Mitchel oli koos Gregi poja Blairiga nad täna lihaks otsustanud tappa. Pärast käis Marie veel Gregiga ühte rahakotti otsimas kusagil kellegi majapidamises. Keegi oli helistanud ja öelnud, et kas on aega ja viitsimist nende suvekodus käia ja uurida kas on kusagil maas. Leidsidki üles, raha eriti polnud sees, aga tähtsad olid kaardid. Nad käisid seal krossikaga ning tagasi tulles käisid ka külili.:D:D Hiljem läks Marie Gregiga kaasa lehmadele heina viima. Remo uueks tööks pärast lambaid oli vannitoa põranda täitmine liivaga ja siis tihendamine. Vana põrand oli 60 aastat seal olnud ja oli täiesti tühi alt ja betoon oli ära vajunud. Hiljem kui see tehtud sisustas Remo oma aega taas puude lõhkumisega. Marie läks Gregiga kaasa lambaid Narrogini viima (60km). Õhtul olime väsinud ja läksime magama.:D
26.07.2010
Kell kaheksa olime taas valmis uuteks väljakutseteks.:D Marie läks majja, et aidata Robinil koristada ja süüa teha, sest Robin läks täna enne lõunat Perthi ja pidi tagasi tulema alles kolmapäeva õhtul. Remo käis Johniga põllul uue aia tugiposte maasse valamas. Pärast teepausi oli Marie majas lõpetanud ja tuli meiega kaasa. Meil läks pool tundi veel ja saimegi asja tehtud. Siis tegime kiire lõuna. Pärast seda läksime Mariega kahekesi põllule rallit sõitma.:D Tegelikult läksime põllule kive korjama taas. Marie sõitis Remo oli taga kastis ja kui kusagil kivi nägime siis nagu ikka Remo korjas selle üles.:D Kui oli suurem kivine ala siis ikka veda Marie ka end välja. Korjasime siis nii kuni kella poole viieni. Täna oli muide jube kehv ilm. Vihma sadas pidevalt ja riided olid päris märjad ja mustad.:D Pärast seda käis Remo Gregiga viit lammast teisele karjamaale viimas ja Marie sai pesta väetisemasinat millega Greg täna väetamas käis. Natuke peale viite saime kõik tehtud ja siis puhkama taas. Õhtul käisime veel korra söömas nagu ikka kell pool seitse ja siis voodi.