13.10.2010
Hommikul taas vannituba ehitama. Lõpetasime oma eilse alustatud seina juba smokoks. Siis jõime teed ja sõime võileibu ja koogikesi Caroli juures. Peale sööki käisime kodus ja tõime ühe sirge metallistlati, et alustada uue seina plaatimisega. Plaatisime siin kuni kella kolmeni ja siis tegime väikese pausi. Peale seda värvisime lae ja seinad ära. Õhtu poole käis ka Robin meid vaatamas kui ta linnast tagasi oli tulnud. Ja lubas meile homme appi tulla. Pooled seinad on hetkel siis plaaditud. Lasime Gregil ka meie autole uue mootoripadja tellida. Hind siis sama mis enne ikka 110AUD. Remo puhastas õhufiltrit laupäeval ja märkas, et ka teine padi on katki, sealt siis ka otsus et võiksime ka selle töö siin ära teha, sest siin ju tööriistad olemas selleks. Õhtul puhkama.
14.10.2010
Hommikul kella kaheksa ajal läksime ja ajasime ühe karjamaa jagu lambaid aedikusse. See võttis oma 20 minutit kõigest. Peale seda läksime vannitoaga tegelema. Jätkasime oma eilse seinaga. Robin tuli ka mõne hetke pärast meile appi. Ta plaatis ka ühe seina täna ära. Marie tegeles enamus päevast vuukimisega, vahest tegi meile ka segu ette. Mingi aeg pani Marie isegi mõned plaadid seina, sest Remo tegeles wc-veepaagi paigaldusega. Robin lahkus juba kella kolme ajal. Peale seda tegime veel algust ühe seinaga, mis peaaegu saigi valmis. Nüüd on teha veel vaid kaks väikest seina. Ja siis ongi seinad plaaditud. Põrand veel plaatida. Õhtul voodisse.
15.10.2010
Hommikul tegelesime taas natuke lammastega. Nimelt aitasime Gregil tallesid sorteerida kolme erinevasse gruppi. Meie ajasime tallesid ette. Kõik see võttis ainult 35 minutit. Peale seda liikusime edasi vannituppa. Remo tegeles plaatimisega ja Marie tegeles samal ajal vuukimisega. Robin käis ka mingi aeg läbi ja uuris niisama. Lõunaks oli Mariel vuugitud ja siis edasi aitas ta Remol plaatida. Kandis taas segu plaadile ja andis Remole ja Remo surus plaadi seina. Ja nii me liikusime kuni kella poole viieni välja, sest just selleks ajaks sai ka viimane sein plaaditud. Marie koristas ja kraapis veel 15 minutit põrandat, et see plaatimiseks parajaks teha. Homme meil vaba ja remondime natuke autot ja pühapäeval põrandat plaatima.
16.10.2010
Kuna täna vaba päev, siis otsustasime et läheme linna ja ostame natuke süüa, et teha Gregile ja Robinile midagi Eestilikku süüa. Linnas käisime 30km kaugusel Boddington´is. Ostsime kartulisalati, singirullide, šnitsli ja kräsupea koogi jaoks vajalikke produkte. Kui linnast tagasi tulime, siis Remo remontis natuke autot. Greg tellis nädala alguses autole uue mootoripadja ja sai see siis ära vahetatud. Marie läks kööki süüa tegema kella nelja ajal. Ja jõudis täpselt 6.30 valmis seega tavaline söögi aeg. Toit tuli välja super ja isegi nemad olid sellest vaimustuses. Ajasime veel natuke juttu ja siis läksime korraks netti ja siis ära magama.
17.10.2010
Hommikul läksime taas vannituba tegema. Plaatisime viimased põranda äärsed seina ribad ära. Alguses otsustasime need teha alles siis kui põrand tehtud. Aga kahjuks Gregi õe toodud põranda plaadid olid valet värvi ja seega otsustasime et päeva raisku ei lase ja teeme seinad lõpuni ära. Robin läks täna Perthi ja pidi homme lõunaks tagasi olema, et uued plaadid tuua. Päev lõppes kella nelja ajal, sest siis saime omadega valmis.
18.10.2010
Kuna põranda plaate polnud veel ja midagi muud ka teha ei olnud, siis magasime kella üheksani. Siis läksime ja vuukisime vannituoa seinal põranda poolse ääre ära ja koristasime põranda ilusti ära. Robin tuli lõuna paiku ja siis tulid ka plaadid. Remo alustas siis plaatimist. Kui eelmise plaadid pidid olema möödus 200x200, aga olid millimeeter väiksemad ja suuremad, siis uued plaadid olid 200x200 asemel lausa 2-3 mm kõverad. Seega midagi ilusat see põrand endast ei kujutanud.:D:D Aga enamus sai siiski ära plaaditud. Homme veel natuke ja siis vuukida ja valamu ka seina ja valmis ta ongi. Loodame seega homme enamus valmis saada või heal juhul isegi lõpetada. Marie käis veel õhtul traktoril aknaid pesemas, Greg oli palunud tal seda teha.
19.10.2010
Vannituba.:D Marie alustas vuukimist ja Remol oli veel natuke plaatimist. Robin käis ka abis ja lõikas wc-poti ümber kaarega plaadid ja siis Marie pani need seguga kinni. Lõunaks olime vuukimise ja plaatimise lõpetanud, peale lõunat paigaldasime seina paar käepidet, siis panime lambile katte tagasi, Marie ehitas wc-potile prilllaua külge. Kella poole neljaks saime ka need tehtud. Seega homseks jäi natuke vuukimist ja paika on veel vaja panna valamukapp. Õhtul puhkasime niisama.
20.10.2010
Marie alustas viimaste plaatide vuukimist ja Remo tegeles valamukapi ja torutöödega. Kõik see kokku võttis meil 3.5 tundi. Kella kümne ajal oli meil tavaline smoko. Carol-Ann pakkus nagu ikka teed, võileibu ja koogikesi. Ja muide Carol-Ann kiitis meid ka, ütles et tal pole kunagi nii oskajaid töölisi lammastega olnud. Ja eile küpsetas meile veel kaerahelbe kooki ka teepeale kaasa kui lahkume. Terve kook meile. Greg surus ka meil kätt ja õnnitles vannitoa lõpetamise puhul. Lõuna ajal läksime korraks poodi, sest Marie otsustas veel ühe koogi küpsetada. Seekord siis meekoogi. Peale lõunat asus Marie seda küpsetama, et õhtul juba proovida saaks. Remo vedeles niisama. Muide täna sadas selle kolme siin oldud kuu jooksul ka natukene tugevamat vihma ja tuul oli ka päris tugev. Kuigi jah ega vihma taas kauaks ei jätkunud. Õhtul magasime viimast korda kalliks saanud soojakus ja saime tervislikke juurvilju õhtuks süüa.
21.10.2010
Hommikul olime juba tavalisel ajal ehk kell 7 üleval ja valmis asju autosse vedama. Marie nagu ikka otsustas toa viimseni korda teha. Voodi sai nii tehtud nagu igas teises majutusasutuse toas. Kuna viimase mopi oli keegi vannitoas ära lõhkunud siis tuli põrandat pesta vanaviisi (märja kaltsuga). Hommiku tee ajaks olime me omadega valmis ja käisme teistega koos toas kooki söömas viimast korda. Isegi ülemus sõi meekooki hea meelega. Tegime veel viimaseid nalju ja paar pilti Robyni ja Gregiga. Kõik olid muidugi kurvad et lahkusime aga lubasime enne koju lendu sealt veel läbi käia. Tahtsime ka Blondy ja Caroliga hüvasti jätta aga meie kahjuks Blondy oli lambaid vaatama läinud. Tegime ka mõned pildid meie plaaditud vannitoas. Meie esimene peatus tuli asulas Collie, kus tegime kerge mc-i peatuse, et hiljem ei peaks sööma minema. Sealt edasi läksime Bunburysse. Seal oli kerge tankla peatus. Järgmisena tulid asulad Busselton, Dunsborough, Yallingup, (Canal Rocks-vinge vaade ookeanile), Margaret River ja viimane koht Pemberton, kuhu jäime ööseks peatuma. Teel nägime kolme liiki kängurusid: 1. Kes jooksevad üle tee, 2. Kes jäävad tee äärde vahtima ja enda kõhtu kratsima ja 3. Kes suures paanikas autot nähes pagevad tagasi metsa.:D
22.10.2010
Hommikul olime me ime kombel juba enne kella 7 üleval, sest õues oli juba valge. Keegi meid segama ei olnud tulnud ja farmist võetud tekk, mida keegi nagunii ei kasutanud, oli ka super hea soe. Läksime esimese asjana vaatama vaatamisväärsust Gloucester Tree. See on nimelt 70 meetri kõrgune puu millel on 62 meetri kõrgusel vaateplatvorm tulekahjude avastamiseks. Sinna puu otsa viivad metall pulkadest redel. Kuna aga vihma sadas ja metall oli ronimiseks liiga libe siis meie otsustasime mitte sinna otsa minna. Otsustasime edasi minna Walpole’i, kus on veel huvitavaid vaatamisväärsusi. Esimeseks oli super vaade ookeanile ja sealt läksime edasi vaatama puud mis on nii suur et sõida autoga läbi. Me mõlemad tundsime end sipelgatena selle puu kõrval. Päeva parim osa oli Walpole ja Denmarki vahel asuv Tree Top Walk. Pileti hind oli vaid 10AUD, mis meie meelest oli tõesti väike summa, mis maksta, et saada 40 meetri kõrgusele. See tundus palju ohutum kui puu otsa ronimine, sest tegemist oli nagu kaldteega ja külgedel olid võrk ja torud kuni Marie õlani peaaegu. Muidugi kohu see asi kõikus päris hullusti ning Marie oli veidi paanikas. Kuna ülejäänud tee polnud eriti midagi muud vaadata siis jõudsime üsna kiirelt tagasi meie lemmik kohta Albany, kuid meie pettumuseks ei olnud enam jäätise bussi rannas ja kui Robi majast mööda sõitsime siis ka seal seda ei olnud. Seega jääb mulje et see on maha müüdud. Tegime seal kiire söögipeatuse ja tankisime paagi täis ning hakkasime edasi Esperance’i poole liikuma. Kohale jõudsime ilma viperusteta kella 9ks õhtul. Teel nägime ka mõnda känguru:D Kokku oleme kahe päevaga sõitnud 1300km umbes.
23.10.2010
Tahtsime küll hommikul minna vaatama kullakaevandusi aga kahjuks selle linna läheduses ei leidunud ühtegi, seega jäi asi katki ning hakkasime hoopis sõitma suunal Nullabor. Teel ei olnud mitte kui midagi huvitavat, seega me ei teinud peatusi rohkem kui kütuse võtmiseks ja wc käimiseks. Õhtuks olime me suutnud juba ka ületada Lõuna-Austraalia piiri, mis oli väga hea. Kuna ei tahtnud aga piiri peale magama jääda, siis sõitsime sealt veel pimedas veidi edasi ning jäime järgmisest roadhouse’st paar kilomeetrit edasi parklasse. Seal oli peale meie üks väikebuss ja roadtrain. PS:kängurusid ei olnud eriti.
24.10.2010
Hommikul olime juba kell 7 valmis liikuma. Sõidu käigus nägime suurel hulgal madusid tee peal. Osad olid juba autode poolt surnuks sõidetud, kuid mõned nägid üsna erksad välja. Teel võtsime veel korra kütust ning viimaks jõudsime välja asulasse Ceduna. (Kõige kallim kütus oli 1,71AUD liiter ja linnas muidu umbes 1,21 AUD) Kuna oli pühapäev siis kõik poed olid kinni ning meil õnneks oli varutud piisavalt toitu, et Port Augustasse välja vedada, seega polnud probleemi. Kella 6ks olime me elusalt ja tervelt sihtkohas Port Augusta. Tegime kiired söögid kohalikes kiirtoidu restodes ning kell 8.30 otsustasime siiski edasi sõitma hakata Renmarki poole. Maad oli sealt 419km, mille me aeglase sõiduga suutsime läbida kella 2.30ks öösel. Sel korral olid kõik kohad kängurusid täis. Mõni oli lausa kõrgem kui meie auto katus. Kahjuks jooksis üks loll jänes end meie auto ratta alla surnuks. Öö otsustasime me veeta meie vanas heas campimis parklas jõe ääres. Sellega lõppes meie 4 päevane reis, millega läbisime üle 3500km.
25.10.2010
Hommikul tahtsime mõnusalt sisse magada aga see ei õnnestunud, sest vastik päike säras juba kaheksa ajal nii hullult meie auto aknast sisse, et kuidagi ei saanud olla. Läksime siis hommikul poodidesse šoppama. Oli ju vaja paar uut asja tööl käimiseks muretseda ning kõht oli ka tühja võitu. Nägime ka siis, milline on siine kütusehind 1,15AUD, mis on väga odav. Sama mis Perthis. Peale lõunat vedasime end hostelisse, kus meie kurvastuseks ei töötagi enam Anne ja Cliff vaid mingi kahtlane tüüp, kes tegeleb bookingute ja rahaasjadega. Saime endale eraldi toa nr 6. Tundub hetkel päris ok muide. Kohtusime ühe kohaliku tüübiga, kes täna lahkus ja ajasime veidi juttu. Kohtusime ka Keviniga, kes pidi hiljem tagasi tulema, et juttu ajada. Käisime kiirelt pesemas ja hetkel oleme niisama lebos.