Plaanisime siin esmaspäeva õhtul juba Perthist ära minna, kuid kõik ei läinud nii nagu olime plaaninud. Kui olime juba oma 40km Perthist välja jõudnud otsustas meie uhiuus GPS lakata töötamast. Jooksis alguses paar korda kokku ja siis kui korra välja lülitasin selle, siis uuesti pilti ette ei võtnud enam. Olime juba mööd ereinevaid kiirteid sõitnud ja tagasi Joe juurde jõuda tundus üsna võimatu. Pöörasime siiski otsa ringi ja hakkasime tagasi sõitma. Ja milline ime, jõudsime ilusti tagasi.. Kõik muidugi said suure kõhutäie naerda meie sekluse üle.
Läksime siis teisipäeva hommikul uuesti sinna poodi tagasi, kust sai see GPS ostetud, aga üllatus missugune, pood oli sel päeval kinni. Kuna oli linna juba tuldud, külastasime ka AussiJobsi, kus oli sama jutt, et eriti midagi ei ole ja ega siis meiegi viitsinud rohkem seal passida. Tulime tagasi Forrestfieldi. Käisime vaatamas ka ilusaid vaatamisväärsusi ja matkasime mingi mäe otsa ka. Päris tore oli kahekesi looduses jalutada, mina muidugi esimese suurema tõusu juures juba ähkisin ja puhkisin ja tahtsin tagasi alla minna. Õnneks ma ikka ei loobunud ja sain tõeliselt ilusa vaate osaliseks.
Kuna me ööseks tagasi Joe juurde ei tahtnud enam minna, siis otsustasime ka ära proovida, kuidas on öö autos veeta. Eriti kaugele me muidugi sõita ei viitsinud ja läksime lihtsalt ühe suurema poe parklasse ning valisime endale ühe suurepärase pimedama nurga. Lasime istmed alla ja keerasimegi magama. Suht naljakas oli kui aus olla. Paar korda küll sai ka ärgatud, siis kui Remol veidi külm hakkas ja ta magamiskoti endale võttis, aga muidu oli väga hea uni.
Täna siis käisime hommikul taas linnas poes, et saada GPS-i asi korda. Õnneks olid tüübid seal väga OK-d ja vahetasid kohe meie masina uue vastu välja. Ei pidanud seda muide ise küsima vaid nemad pakkusid selle ise välja. Jõudes tagasi auto juurde, proovisime ka siis kohe ta järgi ja võin kinnitada siiani pole ta meid alt vedanud. Perthist Bunburysse ei olnud meil ühtegi probleemi. Külastasime teel paljusid ilusaid randasid kaasa arvatud San-Remo't. Pildid tulevad hiljem, siis kui parema neti saame. Praegu oleme Bunbury McDonaldsi juures.
Kõike paremat kodustele. Muretsemiseks ei ole vajadust.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No miks ma ei imesta. Seiklus on Su teine nimi, tütar. Tore, et teil meeleolu endiselt hea on. Hoiame pöialt.
ReplyDeleteoLEN hetkel mõnesaja kilomeetri kaugusel. varsti maabun!, helistan!
ReplyDelete