23.11.2009-26.11.2009

23.11.2009

Olles Port Augustas, leidsime ühe tööpakkumise ja helistasime ning töö oligi olemas. Sõime siis ühe juba tavaks saanud eine Mc-s ja läksime otsima picking bag´e. Selgus et selles linnas neid ei müüdagi. Kuna kell oli juba üsna palju pidime kiirelt liikuma Waikerie´sse lootuses et jõuame seal poodi, kus neid kindlasti müüakse. Teel nägime kuidas mõnda lammast veetakse ATV´l ja kokku aetakse kari autoga.:D Tegime vahepeatuse Morganis (üsna Waikerie külje all), lootuses ehk seal juba kotid osta, kahjuks ei. Kuna olime juba peatusega palju aega raisanud, siis otsustasime kasutada otse teed, keerates paremale selgus et üle jõe saab vaid praamiga. Meie kahjuks oli praam aga vastaskaldal ja otsustasime siis pikema tee kasuks. Mitmeid kilomeetreid sõites tuli taas teha parempööre ja meie üllatuseks ootas sealgi meid praam, jällegi vastaskaldal.:D Seega pidime ootama, õnneks käis kõik kähku (paar minutit). Otse joones suundusime esimesse GPS´lt leitud HardWare poodi. Seal saime negatiivse vastuse ja ei osatud ka öelda kus neid siin müüakse. Õnneks oli poes paar klienti, kes meie juttu kuulsid ja suunasid meid teise poodi, kus eile neid veel müüdi. Läksime siis kohe sinna ja selgus et meie kiirustamisel ei olnud erilist mõtet, sest pood on avatud kella kuueni, meie jõudsime kell pool viis. Saime sealt kotid ostetud, kuradi kallid olid (79.99 AUD tükk). Edasi läksime siis farmi, kus polnud aga kedagi. Kui helistasime siis öeldi, et puhake ja näeme hommikul kell kuus. See tundus meie jaoks väga imelik. Muide parkisime oma auto ühe nende hoone ette ja jäime sinna hommikut ootama.

24.11.2009

Panime äratuse kella poole kuueks ja kui meie äratus tirises, märkasime maja ees juba suurt gruppi inimesi, olime veidike solvunud, sest nad olid alustanud ilma meieta ja kokkulepitud ajast varem. Ajasime siis end kiiresti voodist välja ja ühinesime nendega. Räägiti töökorraldusest ja palgast. Siis tuli ära täita mingi paber, kuhu läksid meie passi andmed. Siis allkirjastasime mingi paberi, mis hiljem osutuski töölepinguks, ainult üks eksemplar, mis jääb tööandjale. Inimesi oli mitmest rahvusest, põhiliselt sakslased ja prantslased, aind üks kohalik. Muide sakslased olid siin küll väga ülbed ja ennast täis, põllule vist kavatsesid minna linna riietes. Edasi jagati meid kahte rühma ja saadeti põllule. Seal algaski apelsinide korjamine. Paari peale anti üks vahe, tuli korjata mõlemalt küljelt pool puud. Kõrgemal asuvad viljad tuli korjata redeliga. Kuna teeme sellist tööd esimest korda olime me ikka väga aeglased, isegi kõrval vahes üksi korjav austraallane oli meiega ühel maal. Õnneks polnud päikest ja enesetunne oli OK. Põllul olime oma 10.5 tundi 6.30-17.00. Korjasime 5 bin´i millest iga bin on 25 AUD. Kuna siin ei ole mingisugust majustust siis polnud ka võimalust end pesta ja väsimus oli üsna tappev, seega suundusime otse magama.:D

Muide magasime põllu ääres.

25.11.2009

Kuna jäi eelmisel õhtul jutt, et kohtume kell 6.30 samal põllul, siis panime äratuse kella 5.45. Suureks ehmatuseks ärkas Marie valju auto mürina peale kell 5.25, nimelt üks kaastöötaja sõitis just suure hooga põllult ära ja meie kõrval ööbinud prantslane hüppas oma autosse ja sõitis talle järgi. Meie ei saanud asjale pihta, kell oli liiga vähe. Paari minti pärast jõudis kohale ka supervisor (järelvaataja), kes oli samuti sama üllatunud mitte kedagi peale meie nähes. Tema arvas et tasuks minna teisele põllule ja vaadata kas teised on seal. Sõitsime tema taga, selgus et teised olidki seal. Korjata polnud just eriti palju ja puud olid palju paremad. Saime juba esimese bin´i täis 1 tunni ja 40 mindiga. Edasi sujus üsna samas tempos. Olime ennast ületanud. Kuna meie vagu sai otsa, suunati meid appi üksikule austraallasele, korjasime tema vaolt veel ühe bin´i. Kell oli saanud 12.00 ja vaatasime et huvitaval kombel pole enam kedagi liikumas, peale austraallase. Otsustasime suunduda teisele põllule tagasi, sealt leidsime supervisori ja küsisime kust edasi korjame. Vastuseks oli et tänaseks aitab. Jube kahtlane on siin farmis, keegi midagi ei räägi, ise pead teadma kus pead olema ja millal võid lahkuda. Saime siis kokku 6.5 tunniga 4 bin´i. Edasi suundusime kohtuma raamatupidajaga, andsime ära talle oma tunnilehe ja küsisime lepingute kohta (siis me veel ei teadnud et paber mis esimesel päeval allkirjastasime ongi tööleping). Tagasi tuli ta paberitega mis tuli ära täita maksuametile. Need saime ilusti korda ja saime kõigile küsimustele ka vastused. Muide palka makstakse iga reede tsekiga. Meie saame alles järgmine reede. Läksime siis edasi swimming pool´i lootuses et saab ehk end pesta. Jah see on võimalik oli vastuseks, aga avame alles kella kolmest. Käisime siis korra info punktis et küsida kas kusagil saab kasutada internetti, selgus et just seal saabki seda teha. Tund maksab 5 AUD. Teine koht pidi olema raamatukogu. Kahjuks on kõik selleks ajaks suletud kui me tavaliselt töö lõpetame.

Igaks juhuks vaatasime ka sealset kella, et kindel olla kas meie neli kella ikka õiged on:D, selguski et olime tund aega ajast maas. Pole ka ime miks me igalepoole hilinesime:D. Nüüd on kellad õiged ja loodame homme õigel ajal õiges kohas olla. Hetkel siis sajab siin vihma. Et te teaksite, siis siin on ikka vihmasadu teistsugune kui Eestis. Nimelt kui siin sajab siis ikka nii et kaugemale kui 10 meetrit ei näe, kallab kui ämbrist. Ja vihmaga koos on ka tuul, lausa selline, mida Eestis tormiks nimetatakse:D:D Me oleme autos ja selline tunne on nagu keegi kõigutaks autot... :D Nüüd siis keerame kerra end.

26.11.2009

Täna saime end õigel ajal üles, aga kasu ei olnud sellest midagi. Kui end maja juurde vedasime, tuli välja, et eilne vihm oli kõik liiga märjaks kastnud ja pidime ootama kella 9-ni, et saaks tööd alustada. Hakkasime siis 15 minutit peale 9 liikuma põllule. Vaatasime juba tavalisest põllust möödudes, et täna saab vist kaua sõita ja nii see ka oli. Põld asus majast 80 kilomeetri kaugusel. Kui kohale jõudsime olid peaaegu kõik pickijad üsna vihaste nägudega. Polnud hullu, alustasime tööga. Saime esimese bin-i oma 1,5 tunniga täis, olime veelgi kiiremad kui eile:D Olime juba teise bin-i juures kui tuli mingi suvaline supervisor ja ütles meile, et peame need viljad ka kätte saama, milleni ei maast ega redelilt polnud ulatunud. Nimelt pidime olema nagu ahvid ja ronima mööda tüve üles latva ja kõik ära korjama:D:D Mariel õnnestus see teisel katsel päris hästi, kuigi pükstest ei jäänud just palju järgi (hargivahe oli üsna katki:D).. Suutsime siis teisegi bin-i täis saada ja puhastasime just veel viimast latva kui taas veidi tibutama hakkas. Möödus veel paar minutit ja kallas taas nagu eile. Polnud just lõbus vihmaga autosse joosta kui vaade puudus:D:D Kuna märjaga me korjama ei pidanud, suundusime tagasi maja juurde ja seal tuli mõte tulla täna korra Renmarki Mc-i WiFi-t pruukima:D:D Nüüd siis surfame niisama netis ja soovime teile koju kõike paremat..