18.02.2010-24.02.2010

18.02.2010

Ärkasime ja otsustasime korra netis käia ja uurida tööd taaskord. Olime juba natuke tüdinud sest pikast puhkamisest.:D Kahjuks see kord taas midagi ei olnud. Uurisime siis harvest traili raamatut ning selgus et ega Wonthaggi lähistel midagi erilist ei toimugi. Seega otsustasime siis taas edasi liikuda. Järgmine peatuskoht oli Morwell, uurisime siis veel korra seal asuvas Mc-s tööasju, kuid kahjuks siiski mitte kui midagi. Mis seal ikka, hääled sisse ja edasi. Jägmine koht nimega Sale, tegime taas pisikese peatuse Mc-s ning liikusime ikka edasi. Hakkas juba pimedaks minema kui jõudsime Bairnsdale. Otsisime siis koha kus magada saaks. Leidsime gps-lt ligi 15 km eemal mingi lahe ääres asuva parkla. Sõitsime siis kohale. Polnud kõige hullem koht. Mingid inimesed püüdsid muidugi samal ajal mingi kell 11.00 õhtul midagi veest. Mingi pulga otsas oli taskulamp ja sellega näitas vette ja teises käes oli võrk. Selgus siis et püüavad krevette, mis pidavat super hea kalasööt olema. Ei viitsind siis oodata, et millal nad ükskord lahkuvad vaid tegime omale voodi ära. Ning selgus et isegi tasuta internet olemas ja puha. mingid rikkurite majad olid väikse nõlva otsas. Tõmbasime siis mingi 15 protsenti filmi avatar alla, samal ajal ise filmi vaadates. Jäime siis magama mingi kahe ajal öösel.


19.02.2010

Ärkasime mingi 11 ajal. Autos oli juba parajalt kuum. Avasime aknad et natu õhku sisse lasta. Ja selgus et ei tahagi veel autost lahkuda, sest õues on mitu auto täit inimesi. Ootasime ja saime jutust aru, et lahkuvad koheselt. Kui plats puhas ajasime end siiski üles. Sõitsime tagasi Bairnsdale ja külastasime taas Mc-i, uurisime taas tööd. Kahjuks ei midagi taas. Ning teada oli et tulemas on ka nädalavahetus ning siis uusi pakkumisi ei tule. Seega käisime ikka mitmeid kordi töö saidil lootuses et ehk midagi head on tulnud. Vedelesime siis niisama ja uurisime veelkord harvest raamatut. Ning mõtlesime, et kuna tulemas nädalavahetus ja siin nagunii tööd pole, siis liigume taas edasi. Võtsime uue sihtkoha ligi 225km loodes asuva Bright´i. Tee pidi kulgema üle mäe, mis on peaaegu 2000m üle mere pinna. Kui me tavaliselt öösel ei sõida, siis mõtlesime et seekord võiks proovida, sest nagu nii on igav. Et sõidame vaikselt, meil aega on, ohutu vähemalt kängurude suhtes. Päris hea sõit oli. Keskmine kiirus tuli ligi 55km/h. Mäkke sõitmine oli veel OK, kuid sellest alla sõitmine oli ikka päris hull. Hullem kui Great Ocean Road. Nimelt kurv-kurvi järel, milles soovituslik kiirus 25-40km/h. Kuni 15 km mäest alla gaasi pedaali vaja ei läinud. Jalg oli hoopis vaid kogu aeg piduril. See oli see mägi, kus talvel ka hea õnne korral 1-2 kuuks lumi maha tuleb. Kohale jõudsime vast mingi 12 öösel. Leidsime taas mingi parkla kus magada.


20.02.2010

Ärkasime oma parklas. Kuna olime parkinud mingi staadioni parklasse ja oli laupäev, siis oli üsna palju rahvast. Mängisid kriketit. Kuid öösel parkisime õnneks auto natuke tavalisest parkimisest natuke kaugemale. Oli hea vähemalt autost välja kobida. Kui voodi koos, liikusime linna. Ostsime autole natuke õli juurde, kuna viimane sööb natuke ja mägedes veel eriti. Käisime ka infopunktis ja uurisime töö võimaluste kohta Brightis. Soovitati minna Hostelisse. Seadsime siis sammud sinna poole. Kahjuks uksel oli silt, et tulen tagasi alles kell 6 õhtul. Otsustasime, et läheme ja jalutame natuke linna peal. Väga armas väike koht. Poodides müüdi enam jaolt käsitööd turistidele. Mingi japside pood oli ikka üle mõistuse kallis. Käisime ja sõime ka pitsat ühes pubis ja vaatasime samal ajal olümpiat.:D kuna kell oli ikka veel liiga vähe ja aega kella kuueni veel palju, siis hakkas igav ja mõtlesime et liigume veel natuke edasi Wangarattasse. Käisime ja vaatasime siis koha üle. Natuke suurem koht kui Renamark. Elanikke 15 500. Kuna teel siia nägime ka parklat, siis otsustasime, et lähme ka sinna magama. Nii tegimegi.


21.02.2010

Pühapäev, tavaline päev meile. Mis seal ikka, liikusime tagasi Wangarattasse ja vedelesime niisama. Info punktist saime sedeli kus on tasuta telkimis kohad. Läksime siis ühte kõige lähimat vaatama. Kui samal ajal hakkas ka meeletult sadama. Kuna sellesse telkimis alasse oli igavene jama tee ja vihma kallas ka meeletult, siis loobusime. Pigem magame samas parklas kus enne, kui jääme siia mudasse kinni. Vihma kallas ikka meeletult palju. Sadas õhtuni välja. Vahest jäi veidi vaiksemaks ja saime oma parklas kiirelt voodi tehtud.


22.02.2010

Esmaspäeva hommik. Auto oli niiske, sest ikka veel sadas vihma. Ajasime end siiski üles, et minna internetti, lootuses et leiab tööd. Iga mõne minuti tagant sai ikka harvesti saiti värskendatud ja uuritud kas on midagi uut. Ja äkitselt oli midagi head ja sobivat. Melonid ja kõrvitsad NSW-s 450km eemal. Helistasime siis koheselt, kui kahjuks oli alles vaid üks vaba koht viiest. Seega meie jaoks kadunud. Kuid õnneks pakkusid nad meile välja kahe päevase otsa siin samas Wangarattas viinamarjades. Andsid meile siis farmeri telefoni numbri ja saimegi farmeriga ühendust. Küsisime kõik ära mis vaja ja ta lubas õhtul tagasi helistada ja täpsustada mis kell ja kus täpsemalt töö on. Uurisime ikka töö lehte edasi, et võibolla tuleb midagi uut. Kell kukkus siis viis õhtul ja siis enam midagi uut ei tule. Siis ootasime selle farmeri kõnet. Õnneks see tuli, kell kaheksa. Saime siis teada täpsemad juhised töö suhtes. Ning kuna viimase kahe öö parkla oli kõige lähemal homsele tööle, siis liikusime kolmandaks ööks tagasi samasse parklasse, et end hommikuks välja puhata.


23.02.2010

Äratus siis taas üle pika aja hommikul varem. Nimelt kell seitse, kuna tööl pidime olema kell kaheksa. Voodist ajasime end muidugi välja alles kell 7.20. Kokku lepitud kohta jõudsime kell 7.45, ning helistasime siis taas, kuhu peame edasi sõitma. Farmer Tim ütles, et sõitke vaid otse, see ainuke viinamarja istandus siin selle tee ääres, seega küll te üles leiate. Ekslesime, siiski natuke aega. Ning kohale jõudsime kell 8.05. Ütlesime ja vabandasime, et eksisime natuke ära. Tim ütle et pole hullu. Ütlesime et ka et pole seda tööd varem teinud, vastus oli lihtne, siin pole midagi keerulist. Näitas siis meile ette mida ta tahab ja mis on praak ja käib maha. Küsisin ka kiirelt palga kohta. Ütles, et kas 19.5 on OK. Vastus oli üsna kiire- jah see on tore. Anti siis kahed tang-käärid ja asusimegi korjama. Korjajaid oli 24, seega päris palju. Korjata oli vaja 12 tonni. Kuigi päeva lõpuks korjasime 15 tonni. See teeb siis näkku 600+ kilo kuue tunniga. Tunnis siis 100 kilo. Polnud üldse väsitav. Arvan et senimaani lihtsaim töö. Peale tööd siis rääkisime bossiga pikemalt. Uuris, et kust pärit oleme ja kus hetkel peatume. Kui kuulis, et elame autos, siis sebis meile kohe elamise oma ema juures. Ning kutsus ka õhtul enda pere juurde õhtust sööma. Söögiks siis ahjukartul ahjus tehtud pool toore lambaga. 1.5 tunniga suur tükk lammast ju ära ei küpse.:D Rohkelt salatit ning oad koos tomati ja natukese küüslauguga, joogiks kõrvale vesi. Kuigi natuke maitsetu meie jaoks, oli see siiski teistsugune. Meie jaoks ikka taas huvitav kogemus. Ikka väga viisakad on kõik. Mine vaid tööle ja saad ka elamise.:) Oled kui kaua aegne tuttav. Timi ema Elisabeth on ka muide väga lahke ja sõbralik. Majas tehti ka kiire ülevaade ja näidati kus mis asub. Päris suur maja on. Kukkusime siis mingi kell taas unne, sest hommikul juba kell seitse põllul vaja olla.


24.02.2010

Voodist saime välja kell 6.20. Toas oli ikka väga jahe, kuna aken oli öö otsa lahti olnud. Õnneks oli kasutada kaks tekki ja magada oli OK. Elisabeth oli meile müsli ja kausid juba kell viis valmis pannud. Meie aga neid ei märganud ja otsustasime niisama natuke istuda ja siis tööle minna. Kuid siis tuli ka ta ise üles ja ütles et peate sööma. Sõimegi siis natuke. Marie jõi ka tassikese teed. Ning siis oli aeg lahkuda tööle. Põld oli vaid 5 min kaugusel, kuid jäime taas 5 min hijaks. Seega jõudsime kell 7.05. Teised olid juba alustanud.:D Aga vist polnud hullu. Korjasime siis taas kaks kasti täis ja tegime smoko. Korjajaid oli täna 22. Peale smokot taas kaks kasti ning siis lõunale. Timi naine Caroline tuli suure kasti võileibadega. Kuna eelmisest õhtust mäletas, et me eriti lambast vaimustuses polnud, siis tegi ka muna ja juustuga võipse. Olid ikka päris head lõuna pausi ajal. Olidki väga head. Pärast tõi veel natuke puuvilju ka. Kui olime töö lõpetanud, siis pakkus Timi vend meile sama tööd omas farmis. Et kas oleme nõus aitama reede ja laupäev. Taas kiire vastus, et muidugi. Harjumatult lahked. Nüüd siis taas Timi ema majas. Magama mineku aeg.