17.06.2010-22.06.2010

17.06.2010

Ärkasime vaikses parklas Townsville linnas. Äratuseks siis sel korral taas päike. Sai ikka tegeldud arvuti paremaks ja kiiremaks muutmisega. Said sisse pandud uued programmid ja pildid said ka tagasi tõstetud. Nüüd siis pildid jms kraam olemas kahes kohas, hea turvaline. Edasi puhkasime niisama, uurisime ka tööd aga midagi head ei olnud. Õhtul magasime taas samas parklas.

18.06.2010

Taas äratas meid kella üheksa ajal päike. Täna üritasime helistada harvest traili, sealt kahjuks midagi suurt teada ei saanud töö kohta. Soovitati põhja poole mitte sõita, sest seal pidavat hooajad algama alles 4-6 nädala pärast. Townsville kandis ei pidavat ka midagi head olema. Soovitati Ayr´i, Home Hill´i ja Bowen´i lähedal asja uurida, sest seal praegu juurviljad. Seda teadsime ise ka. Midagi kindlat nad meile ei öelnud. Otsustasime siis hetkel mitte põhja poole sõita ja tulime tagasi Home Hilli. Teel tagasi otsustasimegi käia ise paaris kohas, mis olid Harvest Bookis ära mainitud. Kahjks peale suhkruroo me midagi ei leidnud. Giru nimelises kohas oli aga hea kalastuskoht, kuhu me lõõgastuma läksime. Kohalikust poes saime ka normaalset kalasööta osta(nendeks olid grevetid). Mariel õnnestus nelja tunniga saada 8 kala, millest kõik olid alamõõdus, ja Remo sai 3 kala ja 2 krabi. Kalu oli kolme erinevat sorti ning kõik need olid meie jaoks tundmatud. Meie jaoks oli imelik ka see, et õngega saab krabisid aga kohalikud ütlesid, et see olevat tavaline. Lahkusime jõe äärest alles siis kui kogu sööt otsas oli. Õhtu poole helistasime ka mõnda teise kohta. Ühest kohast anti natuke lootust, praegu eriti vaja pole aga võibolla järgmine nädal helistame tagasi. Aga nüüd üritame ikka siin midagi leida seni. Saaks farmi päevad kaelast ära ja siis saab teha teise aasta viisa. Magama läksime oma heasse Comfort Stop vahetus läheduses asuvasse parklasse.

19.06.2010

Hommik oli rahulik. Kuna on ju nädalavahetus, siis ei ole eriti tööd ka otsida. Seega mõtlesime vaadata netist niisama farmide aadresse, et hiljem need läbi sõita, aga siin Queenslandis ei ole internet vist eriti tuntud, sest midagi kasulikku me küll ei leidnud. Kuna aga Mariel juba eilsest kalapüügist hasart ikka veel sees oli otsustasime proovida uuesti kalale minna. Sel korral vaatasime välja teise jõesopi, mis asus Ayrist ainult 13km kaugusel. Kõik oli seal küllaltki mudane, kuid paar väiksemat kala ikka ujus kalda ääres. Taas olid söödaks krevetid. Kahjuks selgus mõne aja pärast, et mingeid teisi kalu seal vist ei olegi kui need jubedate hammastega piraajad(tegelikku nime ei tea). Mariel õnnestus neist umbes kolm kaldale saada. Nii kui nad veest välja said, läksid nad õhku täis nagu pallid. Jube naljakas vaatepilt oli. Peale kümmet minutit otsustasime lahkuda, sest sääsed ja kihulased tahtsid meid elusalt nahka pista. Läksime siis teise kohta, mis asus eelmisest vaid mõni kilomeeter eemal. Seal õnnestus Remol kohe natukese ajaga kaldale saada üks krabi. Nägi teine veidi värvilisem välja kui eilne ja aktiivsem ka. Saime ka veel mõned väiksemad kalad. Üks oli sama sorti nagu eile ja üks täiesti uus. Krabisid jätkus ka päris palju. Kahjuks kõik olid liiga väiksed, et ära süüa. Õhtu poole õnnestus Mariel „krabi”(vähemalt sel hetkel arvas ta nii) välja sikutades ketas ära lõhkuda, nii, et kerida enam ei saanud. Otsustas ta siis liikuda lihtsalt koos ridvaga veepiirist kaugemale, nii kaua kuni „krabi” kaldal on, kuid mõne aja pärast selgus, et tegemist ei olnud üldse mitte krabi vaid kalaga. Pikkust oli vast 30cm ainult aga jõudu kõvasti rohkem. Kuna tuju läks lõhutud ketta pärast ära, siis otsustasime mõne aja pärast kala tagasi vette lasta nagu kõik eelmisedki. Kuidagi õnnestus meil ka ketas koduste vahenditega ära parandada ja veidi ka sellega püüda, kuid kihulased olid jälle kohal ja seega ei tahtnud kaua väljas olla. Tulime tagasi Home Hilli ära ja istusime niisama netis.

20.06.2010

Hommik oli ikka tavaline. Umbes kümne paiku ärkasime ja tegelesime töö otsimisega. Miskit siin ikka ei leidnud. Aga jätkame ikka otsimist. Õhtul autos istudes nägime linna teisest äärst suitsu tõusmas ja otsustasime vaatama minna, mis seal põleb. Selgus, et selleks oli suhkruroog nagu ikka. Mingi mintiga kustus see ise ära, nii et ei saanudki leeke pildile, jäi ainult suits. Nüüd siis juba pime ja plaanime varsti magama ära minna.

21.06.2010

Hommikul käisime esimese asjana Mariele uusi varbavahekaid ostmas, nimelt viimased Eestist 25eek’i eest Mustamäe Prismast ostetud otsustasid peale 8 kuud igapäevast kandmist lõpuks katki minna. Siin oli muidugi talve tõttu valik villase voodriga saabaste kõrval üsna kesine, mis sest et väljas on päeval sooja ikka 25kraadi. Teine siht päevaks oli igale poole helistada, et töö leida. Remo oli nii tubli ja võttis helistamise enda peale. Kahjuks ei olnud Home Hilli ja Ayri ümbruses midagi. Üks pakkumine Calen’is oli, aga selleks ajaks kui meie viimaks liinile saime, olid juba keegi töö endale saanud. Remo helistas ka ühte farmi 2PH, kuhu oli ka varem helistanud. Sealt võeti meie number ja lubati tagasi helistada kui midagi tuleb. Saime vist ainult pool tundi niisama istuda kui juba tuligi kõne. Pakuti viinamarjade pügamist. Öeldi küll et töötasu ei ole midagi suurt, sest palk on tükitöö alusel. Kuna meil farmipäevi ikka veel puudu on siis otsustasime ikkagi selle 700km pikkuse reisi Emeraldi ette võtta. Sõitma hakkasime kohe peale kõne lõppu ehk siis kella 12 ajal. Chartters Towers oli esimene kütuse ja vee peatus. Edasisised 550km sõitsime ühe metsa peatusega. Surnud kängurusid oli rohkem kui varem näinud oleme, aga elus variante neist oli ainult 5 terve tee peale ja need olid ka valges. Pimedas ei näinud ühtegi looma. Ju oli see tühermaa nende jaoks ka liiga hull pommi auk:D Emeraldi jõudsime kella poole üheksaks. Siis vaatasime välja ühe pargi, mille parklasse magama minna. Hommikul oli vaja ju vara tõusta.

22.06.2010

Farmi leidmisega ei olnud meil mingit raskust. Mis sest, et maja numbrit keegi netti panna ei olnud viitsinud:D Kohal olime täpselt õigel ajal-paar minutit enne kaheksat. Täitsime alguses ära paar paberit ja siis suundusime filme vaatama. Kokku oli neid kolm ja peale iga oli üks väike test. Küsimused olid isegi keeleoskamatu jaoks liiga lihtsad minu meelest, sest valed vastusevariandid olid liiga naljakad. Kontori poolega saime valmis 10ks ehk siis sellele kulus lausa 2 tundi. Siis suundusime meile antud koordinaatide järgi põllule. Ka sellega ei olnud mingit raskust, sest Marie oli juba varem avastanud kuhu poole lennuväli jääb ja navi näitas aiateibaid.. Tööga hakkasime pihta kell 11.15. Ülevaatajad näitasid meile kogu töö ilusti ette ja andsid aiakäärid, kindad ja kaitseprillid(mis on muide jube šeffid Marie meelest). Kui käärid endaga kaasa võtad kui ära lähed farmist siis võetakse su viimasest palgast maha 800eek. Päris kallid käärid:D Töö ise tundus alguses raskem kui ta tegelikult on. Suurem osa on juba meie eest ära tehtud. Meie peame lihtsalt 9 alles olevast väädist 8 parimat välja valima ja ümber traadi keerama. Kaks ühele poole ja kaks teisele poole, nii mõlemal küljel. Kui aga pügajad on liiga agaralt vääte ära lõiganud siis võib ka juhtuda, et vahest on ainult 6-7 vääti alles jäetud. Palk on isegi väiksem kui meie ootasime. Makstakse taime pealt 10eek. Täna jõudsime kahepeale 5 tunniga ainult 68 taime ilusaks teha. Aga noh loodame ikka kiirust arendada. Ülevaataja ütles, et me üritame liiga korralikud olla. Kõik näeb liiga ilus välja, aga raha saamiseks ilust ei piisa, kiirus on tähtis. Seega pole tähtis kvaliteet vaid kvantiteet. :D Töölt koju sõites avastas Remo auto alt ühe suure väädi, mille sai kätte ainult aiakääridega lõigates. Üks ülevaataja küsis selle peale, kui Remo auto alla pikali oli, et kas midagi on katki:D Ja kui nägi Remot oksaga välja ronimas, siis naeris, et varastame vääte jah:D Homme peame olema juba 6.30 samas kohas, ehk siis tuleb juba väga vara end voodist välja vedada:D Hetkel siis istume niisama linnas ja magama läheme täna öösel silla alla. Seal pidavat palju meietaolisi rändureid end sisse seadnud olevat. Ahjaa farmis on peale meie veel 3 eestlast ja homme tuleb veel 3 juurde. Ju siis kuuleme palju eesti keelt selle aja jooksul kui siin oleme.