Laupäev 31.10.2009 ALBANY

Täna siis ärkasime hommikul rannas:D Päris jahe oli võrreldes eelmiste kohtadega. Ilm oli väga tuuline ja pilvine. Lootuses ujuma saada läksime ikka päris vee äärde, aga ikkagi selgus, et ka vesi oli väga külm. Tagasi tulles mõtlesin endale ühe jäätise lubada. Läksime siis jäätiseauto juurde ja küsisin endale ühe jäätise. Müüja sai kohe aru, et ma pole kohalik ja küsis, kus me pärit oleme. Jutt jõudis ka selleni, et ta pruut on venelane jne. Siis tuli juttu, et me otsime tööd hetkel. Tema soovitas meil agentuuri minna, andis ka täpsed juhtnöörid, kuidas sinna saab. Kuna me eriti tema jutust aru ei saanud läksime auto juurde tagasi, et McDonaldsi juurde netti tulla. Vaevu jõudsime autoni, kui ta helistas ja kutsus meid tagasi, sest seal bussi juures olevat mees, kellel oleks tööd pakkuda. Meie muidugi läksime tagasi. Tuli välja, et mees, kes seal oli, oli tema (müüja) ülemus. Ühel meist oleks võimalik minna appi sinna jäätiseautosse müüma. Mõtlesingi, et võtan selle vastu ja proovin, kuidas ma hakkama saan. Raha on vaja ju.
See omanik viis meid ka veel Albany ümbruse maasikafarme vaatama. Päris lahe oli. Kuigi kui aus olla siis ma pole ebameeldivamate maneeridega inimesega kohtunud. Ta sõitis ühe mehe murult üle autoga, parkis auto sinna kuhu Jumal juhatas jne. Muidu ikka oli ok.
Tagasi tulles tulime siis Mc-i, et vaadata üle oma meilid ja üks Mount Barkeri maasikafarmer oligi meile kirjutanud, et arvatavasti 10ne päeva pärast oleks tema juurde võimalik tööle saada. Seega lootust on ja oli kasu, et ikka paari farmi me külastasime ja tööd küsisime.
Nüüd ongi võimalus mul see aeg, millal Albanys oleme, jäätiseautos tööl olla ja siis edasi maasikate sekka. Vaatame veel teisigi kohti, igaks juhuks vaja ju ikka kindlustada töö saamine.
Käisime just ka vaatamas ilusaimaid kohti siin Albany linna ääres. Kuna siin on palju mägesid, siis vaade on oivaline. Ookean, meri või jõgi, mis iganes see ka siin ei ole, rand selle ääres igatahes mulle meeldib. Olen paar ilusat merekarpigi kaasa võtnud sealt:D
Nüüd siis kõik tänasest päevast:) Homme ehk ilm soosib meid rohkem:D

29.10.2009-30.10.2009 Bunbury - Albany

Oleme siis nüüd järjega edasi liikunud. Liikusime siis Bunburist edasi Donnybrooki, kus kahjuks ei leidnud midagi head. Sealt siis ikka lõuna poole ehk Manjimupi, kus seisud olid üsna samad, mis eelmises kohas. Kuna olime varem kirja pannud, mis kohad on parimad praegusel ajal, siis vaatasime need üle. Esimene lähim OK koht oli Mount Barker, kuhu me otsustasime ka suunduda. Õhtu oli juba käes, kui sinna kohale jõudsime. Otsisime ka koha, kuhu magama minna, selleks sai kesklinna üks park, kus tundus piisavalt rahulik, et magama jääda.
Hommikul oli üsna palav juba kui ärkasime. Kerge hapnikupuudus juba kui aus olla:D Käisime kohe peale kerget einet postkontorist uurimas lähmate maasikafarmide aadresse. Saime kaks ja läksime vaatama, mis meile seal räägitakse. Esimene soovitas Novembri keskel uuesti uurida, siis kui kirsid tulevad ja teine tahtis, et me meili saadaks. Oli suht ok. Soovitati ka Albany farme uurida, nii liikusime täna veel edasi. Siin õnneks on ka McDonalds, mille wifit me taas kasutame:D Saime veel siinse maasikafarmi aadressi ja numbri, kuhu ma ka juba helistasin, sealt lubati tagasi helistada, kui tööd peaks juurde tulema. Loodame väga. Homme siis helistame veelgi rohkem siinseid kohti läbi.
ALBANYS ON SUPER RANNAD.. PILDID TULEVAD KUNAGI HILJEM..

Teisipäev ja kolmapäev (esimesed päevad autos)

Plaanisime siin esmaspäeva õhtul juba Perthist ära minna, kuid kõik ei läinud nii nagu olime plaaninud. Kui olime juba oma 40km Perthist välja jõudnud otsustas meie uhiuus GPS lakata töötamast. Jooksis alguses paar korda kokku ja siis kui korra välja lülitasin selle, siis uuesti pilti ette ei võtnud enam. Olime juba mööd ereinevaid kiirteid sõitnud ja tagasi Joe juurde jõuda tundus üsna võimatu. Pöörasime siiski otsa ringi ja hakkasime tagasi sõitma. Ja milline ime, jõudsime ilusti tagasi.. Kõik muidugi said suure kõhutäie naerda meie sekluse üle.
Läksime siis teisipäeva hommikul uuesti sinna poodi tagasi, kust sai see GPS ostetud, aga üllatus missugune, pood oli sel päeval kinni. Kuna oli linna juba tuldud, külastasime ka AussiJobsi, kus oli sama jutt, et eriti midagi ei ole ja ega siis meiegi viitsinud rohkem seal passida. Tulime tagasi Forrestfieldi. Käisime vaatamas ka ilusaid vaatamisväärsusi ja matkasime mingi mäe otsa ka. Päris tore oli kahekesi looduses jalutada, mina muidugi esimese suurema tõusu juures juba ähkisin ja puhkisin ja tahtsin tagasi alla minna. Õnneks ma ikka ei loobunud ja sain tõeliselt ilusa vaate osaliseks.
Kuna me ööseks tagasi Joe juurde ei tahtnud enam minna, siis otsustasime ka ära proovida, kuidas on öö autos veeta. Eriti kaugele me muidugi sõita ei viitsinud ja läksime lihtsalt ühe suurema poe parklasse ning valisime endale ühe suurepärase pimedama nurga. Lasime istmed alla ja keerasimegi magama. Suht naljakas oli kui aus olla. Paar korda küll sai ka ärgatud, siis kui Remol veidi külm hakkas ja ta magamiskoti endale võttis, aga muidu oli väga hea uni.
Täna siis käisime hommikul taas linnas poes, et saada GPS-i asi korda. Õnneks olid tüübid seal väga OK-d ja vahetasid kohe meie masina uue vastu välja. Ei pidanud seda muide ise küsima vaid nemad pakkusid selle ise välja. Jõudes tagasi auto juurde, proovisime ka siis kohe ta järgi ja võin kinnitada siiani pole ta meid alt vedanud. Perthist Bunburysse ei olnud meil ühtegi probleemi. Külastasime teel paljusid ilusaid randasid kaasa arvatud San-Remo't. Pildid tulevad hiljem, siis kui parema neti saame. Praegu oleme Bunbury McDonaldsi juures.
Kõike paremat kodustele. Muretsemiseks ei ole vajadust.

Esmaspäev (viimane päev Joe juures)

Kiire ülevaade siis esmaspäevast. Käisime hommikul linnas ja vaatasime, kas saime siis selle koha farmis. Kahjuks selgus, et keegi oli meist ette jõudnud. Aga pole hullu. Joe soovitas käia farmist farmi nagu meil endal plaanis oli. Täna siis hakkame liikuma ja vaatame, kas homme meil veab:D
Kuna olimegi juba kokku leppinud, et liigume täna edasi, siis ostsime ka igaks juhuks endale GPS-i ära. Proovisime selle enne ära - töötas muide väga hästi. Saime selle veel soodushinnaga ka. Peale kauba anti kaasa ka 2GB mälukaart.
Nagu enne mainisin siis täna on meie viimane päev siin Perthis Joe juures. Kuna ta meid siin nii kaua majutas, otsustasin mina tänase tähtsa päeva puhul ka väikese maiuspala teha. Küpsetasin kerge kodujuustu koogi. Põhi sai küll veidi rasvane ja kodujuust oli soolane, aga üldmaitse oli väga super. Kõik jäi mahlane ja kookos andis eriti hea maitse.:D
Ma nüüd ei tea, millal saan taas teile midagi huvitavat kirjutada. Maal ju wifit ei ole, seega olge kannatlikud.
Kallistame kõiki kõvasti..

Eilset kirja saate lugeda, kui kasutada (Ctrl+A) Proovisime nii teie arvutioskust:D :D

Pühapäev (Kes oskab, see näeb) :D:D

Me ikka oleme naljakad küll.. Otsisime siis autole soodsat kindlustust ja esimene, mille leidsime, oleks meile maksma läinud oma $900, mis siis teeb 9000.- Eesti rahas. Pikema lugemise käigus selgus, et meie tobukesed üritasime oma kallile autole Kaskot teha..:D Kas pole tore??:D :D
Lõpuks ikka saime õigele lehele ja tuli välja hoopis, et aastase kindlustuse eest peame me vaid $190 maksma, mis siis 1900.- Eesti rahas. Täitsa ok värk oli. Kõik sai tehtud läbi meie panga ANZ. Printisime välja ka kõik vajalikud paberid, kui meie kallis politsei peaks kindlustust kontrollima.
Oleme siin paljudelt kuulnud, et soovitakse autost pilte näha. Kahjuks ei olnud meil varem aega/viitsimist digikaga jamada, aga kõigi teie rõõmuks siis pildid nüüd üleval minu Fotki lehel (see aadress varasemas postituses olemas). On ka mõned reedesed pildid linnast. Kahjuks minu super digikas ei suuda pimedas pilte teha, aga mõned udused siiski Perth-i kesklinnast on seal olemas. Loodame kunagi hiljem parema fotoka muretseda, et kõik ilusad hetked ka teieni jõuaksid. Muide ma pole midagi nii ilusat näinud, kui öösäras Perth. Vaade oli üle jõe.. Tõesti super.. Tulle piltide juurde tagasi. Näete ka palmipuust pilti. See kasvab peaagu Joe maja vastas. Vöga vinge on ka see, et tal on hoovil ka väike kask. Ilus koht, aga murust võib siin vaid unistada.
Ilm oli täna lausa nii kuum, et riided kuivasid meil õues ära 2 tunniga. Kraade oli oma 30+ ja päike säras taevas kogu see aeg. Mina kasutasin juhust muidugi ära ja päevitasin veidi. Pruuniks muidugi ei saanud kohe, aga veidi jumet ikka..
Viimane õhtu möödus meil kenasti siin ja nüüd magama ära..

Kisses and hugs

Laupäev

Täna ei suutnud me nagu eriti millegi kasulikuga hakkama saada. Kuna ilm oli pilves ja tuuline, siis polnud lootustki väljas midagi ette võtta. Käisime küll korra poes toidukraami ostmas aga see oli ka kõik. Tegelikult ikka suutsime õhtuks oma inglise keelsed CV-d lõpuks valmis kirjutada ja äragi saata. Loodame, et sellest vaevast on kasu ka olnud ja saame selle töö. Igavusest üritasin ka šokolaadi tükkidega küpsiseid teha - minu jaoks said nad liiga magusad, aga teistele maitsesid need veelgi enam :D Mõtlesin ka homme mingi hea koogi teha. Viimane öö ikkagi homme siin :D Siis hakkame lõunasse liikuma. Äkki saab isegi paar õlut õues juua või midagi :) Märkasime just Remoga, et ilm ei taha kuidagi paremaks minna, isegi tuulisem on kui enne. Hea oleks, kui homme päike paistaks.
Muide, kes eilsest blogist seda purjust naist mäletab, tema nimi on Claire ja tal ei olnud täna just kõige parem olla, vähemalt mulle tundus see nii. Juu siis see Prantsusmaa vein ei olnud kõige parem.:D :D
Nicole oli vaid ühe öö ja läks sõbra juurde nüüd.
Ok. Tänasest päevast polegi rohkem midagi rääkida.

PS: apelsinid on siin ikka tunduvalt paremad ja magusamad kui Eestis :)

Hugs..

Pikk Reede:D

Tegelikult algas küll tänane päev kell 12, sest und jätkus meil just nii kauaks, kuigi plaanisime linna minna juba kell 9, et linnas tööasju uurida. Meie ju:D
Kahjuks Amy läks täna siis oma hobusefarmi tööle, aga uued pidid juba õhtul kohal olema. Meie siis suutsime end lõpuks kella 1 paiku kodust kuuma päikese kätte vedada ja number 288 bussi ootama minna. Oli ju vaja linna AussieJobsi minna ja vaadata äkki neil on meile midagi head pakkuda. Peale 30 min sõitu olimegi õiges kohas, mis sest, et ühe peatuse võrra kaugemale sõitsime, sest teadsime kus oleme.. Esimese asjana küsiti meilt "Are you Estonians?" Sel päeval oli nende kontorist läbi käinud umbes 9 eestlast ja üldse pidi see nädal olema eestlaste nädal. :D Mingi noormees vestles meiega veidi ja ütles, et tööd kohe ei ole pakkuda ja peame esmaspäeval tagasi minema.. Siis aga EI TEA KUSKOHAST leidis töökaaslane just midagi meile. Kuna kogu infot nad meist ei tea, siis peame saatma oma kaaskirja neile nädalavahetusel. Esmaspäeval saame täpsemat infot kõige kohta..
Edasi liikusime me automüüjaga kohtuma. Mina kui tõeline naljanumber muidugi unustasin küsida, kuhu me sõitma peame rongiga ja siis ei teadnud millist rongi võtta.. Seega suht naljakas oli. Viimaks saime õigele rongile, küsisime seda turvamehelt, kes rongijaamas ringi liikus. Jällegi sattusime paraja portsu otsa. See rong ei teinudki meile vajalikus kohas peatust. Väljusime siis järgmises ja tulime teise rongiga tagasi, mis õnneks seal peatus.. :) Ootasime umbes 15-20 min ja ka automüüjad olid kohal. Vaatasime kõik nende kodu juures üle ja tegime ka ühe väikese tiiru sellega (Remo sõitis). Rool on küll teisel pool aga Remo sai sellega ikka päris hästi hakkama:D Kuna ka kogu magamisvarustus(madrats, tekk, padjad, laud, toolid jne) olid olemas siis saimegi kokkuleppele. OSTSIME AUTO ÄRA neilt prantslastelt :D :D :D Hind oli igati ok - 2000AUD. Muide auto kirjutati minu nimele - päris sõidetav esimene auto mul ikka.. Pildid saate homme..
Kõige parem osa on see, mis nüüd tuleb. Auto saime kell 18:30 ja sel ajal hakkas väljas juba kergelt pimedaks minema. (KELL SEITSE ON KOTTPIME) Pakkuge, mis kell me Forrestfieldi jõudsime, Joe sõidaks sealt 25 min. No meil kulus veidi rohkem. Käisime tuledes linna imetlemas, ei tea ise ka muide kuidas sinna tagasi saaks. Siis vaatasime üle paar kiirteed ja maa-aluse tunneli. Siis oli koht nagu Kings Park (siiani ei tea ka selle asukohta). Tegime paar ringi ka kesklinnas mingi haigla juures. Ületasime ka mitu korda jõge. Viimaks leidsime selle tee mida mööda bussiga linna olime tulnud. Meelest muidugi olid läinud paar keerakut paremale ja jõudsime taas valele kiirteele. Siis aga olime juba loobunud iseenda loogikast, sest saime aru, et see meid koju küll ei vii.. Küsisime ühelt kohalikult lõpuks abi(ta viis just pitsasid koju, neid oli tal vähemalt 5). Tema siis aitas meid taas teele, sõites meie ees kuni Victoria Park'ini ja meie lihtsalt järgnesime talle. Olime oma 10 km vales suunas sõitnud, aga pole hullu. Muidugi tema juhatused olid õiged aga suutsime veel korra mööda panna ja kuhugi ei tea kuhu taas jõuda, aga saime siis omal jõul tagasi õigele kiirteele ja ka McDonaldsisse sööma - nälg tahtis juba silmanägemise ära võtta. Kuna me seal liiga kaua pidime ootama saime teenindaja käest 2-d friikad veel tasuta(seda eestis vist ei juhtu):D Meil kulus siis umbes 2,5h koju jõudmiseks.
Kodus ootas meid ees mingi pidu. 2 uut naist olid koos Joe ja mingi Tonyga tagahoovis. Nicole läks magama siis kui me hoovi läksime ja Joele helistas ta vend Norrast. Jäime siis teise naisega hoovi juttu ajama. Peale esimesi sõnu oli aru saada, et ta on purjus ja kui ta juba kolmandat korda meie nimesid küsis, siis oli aru saada, et ta oli väga purjus.. Viisakusest lasime siis ka paar õlut, aga kuna väsimus kallale tükkis tulime oma tuppa magama ära.
Meile päev igatahes pakkus palju pinget, loodame, et peale seda hullu tuult, mis õues möllab, tuleb homme soe ja päikseline päev.

See Ya Tomorrow!

Neljapäev (Päikselisem kui eelmised päevad)

Tänane päev meeldis mulle väga. Kuna juba hommikust saati päike lausa säras taevas, siis ei jäänudki mul muud üle kui päevitama minna. Päike muide ei suutnud mind ärapõletada.. :D Remo üritas mulle ka noolemängu õpetada, aga ma ei saanud kuidagi tehnikale pihta ja loobusin juba peale paari viskeringi.. :) Veetsimegi suht niisama aega kodus taas..
Remo vaatas veel kaardi üle (teedeatlase), mis olemas ja mis puudu. Suht ok tundus olevat, vähemalt hetkel..
Tegelikult polegi nagu midagi erilist tänase päeva kohta kirjutada. Logelesime lihtsalt ja jõime vett..
Ahjaa, oleksin peaaegu unustanud.. Üritasin aias kasvavatest sidrunitest mahla teha ja siis seda vee, jää ja piparmündiga juua. Parim muidugi oli see, et piparmünti ma majapidamisest ei leidnud ja asendasin selle suhkruga. Maitse oli alguses üsna hapu, aga lõpp läks siiski väga heaks. Huvitaval kombel me mõlemad Remoga avastasime, et peale seda jooki tuli meil ikka väga tihti WC-d külastada. Ju see siis oli liiga kange kraam meie jaoks:D
Õhtul vestlesime Amyga sellest, et ta sai tööd ja läheb homme ära siit. Kahju natuke, aga hea meel tema üle.
Nüüd siis sätime end magama ja loodame homsest päevast midagi enamat kui tänasest..

Good Night!!

Kolmapäev (päev iseendale)

No tänane päev algas küll huvitavalt.. Magasime umbes kella 2-ni ja siis passisime kella kolme-neljani toas. Kuna tuli mõte, et kloorist kraanivett juua ei taha, siis otsustasime poodi minna.. Jalutasime veidi ja märkasime paari ilusat asja teel.. (tegin neist ka pilti, võite hiljem vaadata, hetkel alles laevad üles).. Poes proovisime sellist maksmissüsteemi, kus ei ole teenindajat vaid ise lased kauba läbi ja maksad nii nagu tahad.. Päris huvitav ja lihtne oli muide, Eestis võiks ka selline süsteem olla.:D
Teel koju avastasime, et Amy oli kogemata vahepeal koju jõudnud ja ootas sisehoovis meid.. Ja mina profff, kes ukse lukustas, ei suutnud seda kuidagi avada.. No vaevalt keegi nii loll on kui mina, et võtme valepidi lukuauku paneb..:D Kui asja õigetpidi sisse panin sai kõik korda. Amy pakkus meile ülihäid Austraalia apelsine(Remo proovis ja oli vaimustuses..).. Mul polnud aga kõht tühi..
Istusime veidike tagahoovis ja ajasime juttu, kui tuli Joe ja ütles, et täna grillime ja joome õlut:D Kas teate Austraalias on muide alko DriveIn nagu McDonaldsil ja Hesburgeril?:D Sealt toodigi kast õlut ja poest veidi liha ning vorste... Tegime Amyga salati ja grill saigi alata:D Jõime superhead ausside õlut ja rääkisime maailmaasjadest..:D Pole muide nii head liha ammu saanud. Lammas ja siga olid kui ma nüüd just ei eksi. Joe tegi ka grillitud sibulaid ja seeni. Remo neist esimestest küll vaimustuses ei olnud aga seent ta vähemalt proovis.. Kõik oli väga maitsev..
Pikk õhtu saigi nüüd otsa, sest kõigil vaja homme vara tõusta:D

Teil muidugi seal teiselpool maad veel päev niiet head und pole vist õige aeg soovida:D

PS: täna oli tunduvalt soojem ilm kui eile...

Teisipäev (vaatasime ka city center'i üle)

No tundub, et vedasime Eesti kehva ilma endaga siia kaasa. Sooja oli vaid 23 kraadi päeval, pilved ja vastik külm tuul. Hommikul suutsime me vara tõusta ja normaalsel aja linna poole seada. Pidime minema number 288 bussiga ja läksimegi siis peatusesse istuma. Sai juba oma 30min seal oldud, kui tuli üks meeldiv naine ja teretas meid(ps me ei olnud teda veel enne kohanud) - see vist näitaski, et nad on siin väga sõbralikud. Järgmise käest olime juba sunnitud küsima, millal buss võiks tulla. Samal ajal aga meie seljatagant see läheneski:D Aga vaata kui tore, kui seisad ~40min peatuses, millest ei möödugi number 288 bussi. Õnneks oli bussijuht tore ja võttis meid bussipeale ja viis sellisesse peatusesse, kus meil oli ikka võimalus õigele bussile minna. Ka siis sai oma 40min järgmist oodatud:D Kas pole tore?? Piletid on muide jube kallid (35.- üks ots).. Ja huvitav on ka see, et siin linnas elab 1,5mln inimest aga bussid läbivad peatusi a la 30-40min tagant.. :D
Linna jõudes suutis siis ka meie teejuht Amy meid veits segadusse ajada, nimelt ta eksis ära:D Meil oli suht ükskõik, pidime nagunii ringi vaatama, aga tema tahtis rongiga randa minna.. Päris lõbus oli...
Sai siis ka väike pilk linnale peale visatud.. Midagi seal nagu vaadata ei olnudki. Vanu hooneid ei leidnudki (peale ühe kiriku), kõik uus ja klaasist.. Eesti kõrghoonetest veidi suuremad. Muide nende järgi me ka üritasime meelde jätta, kus bussipeatus asub:D
Söögi poole pealt tundus kõik üsna kallis, aga hiinaköök pakkus üsna soodsa hinnaga sushit. Kõik vajaliku saime ikka ostetud, ehk siis päikesekreemi (üle 30+ ei leidnud, aga saime vähemalt AU toote), päikeseprillid, mütsid, AU teedeatlase ja igaks juhuks ka märkmiku tel nr jaoks (mine sa tea ehk võib hiljem tutvusi vaja olla).. :D (See info oli emmedele ja issidele)
Kuna kõht läks juba pikast päevast jube tühjaks siis otsustasime ühest putkast ka saiakesi osta. Remo pakkus õuna struudli välja, aga mina tahtsin soolast. Ta siis leppis sellega, mis mina tahtsin. Putkast väljudes võtsin esimese ampsu ja tundsin imelikku maitset (väga sibula moodi), ega ma ei julgenud midagi öelda ka kuni Remo ise sööma hakkas:D Milline ime, ta ei sülitanudki seda välja vaid kugistas lausa kõik selle saiakese alla (see ei olnud Eesti lihapiruka suurune vaid pigem nagu boqueti sarnane rulli keeratud lehtaigen täidisega). Mina loobusin juba poolepeal, jube oli, rohkem sibulat kui liha.. Seda enam ei osta...
Koju jõudsime muide ilusti, ära ei eksinud ega midagi ja kurat, pilet oli ikka sama kallis..
Üldiselt jäime tänase päevaga rahule. Loodame aga et homne tuleb veel parem..

Tervitused teie sügisesse Eestisse...
PS: Pange villased sokid ka jalga kui õue lähete, muidu võib külm hakata..


Vaadake pilte ka kui tahate..
http://public.fotki.com/Pisikemamm

Esmaspäev (esimene päev linna peal)

Olime veel lendamisest üsna väsinud seega ärkasime alles kell 15.00 päeval. Siis oli meil kohe väike paanika, sest olime plaaninud täna käia pangas, aga teatavasti on austraalias pangad üsna vähe aega avatud ning meil oli aega vaid üks tundi, et jõuda tundmatus kohas tundmatusse kohta:D
Eelmisel õhtul leppisime Joe´ga kokku et võime kasutada tema rattaid, seega võtsime siis rattada ja panime minema, jõudsin enne veel yhe kiire kaardi paberile kritseldada. Pank pidi asuma kõigest kuue kilomeetri kaugusel.:) Kohe alguses olime kindlad et me sinna kohale ei jõua, aga otsustasime siiski minna, nii saame vähemasti tee selgeks kuidas järgmine päev minna, kuid jh kahjuks ikka kohale ei jõudnud, pank jäi kõigest kahe kilomeetri kaugusele, kuid see kaks kilomeetrit oli tõusu mäe otsa metsa teed mööda, seega loobusime, pärast kuulsime et seal metsateel pidavat isegi kängurusid olema:D.
Kui olime teel tagasi, siis leidisme ühe keskuse, seal otsustasime käia poes ja osta süüa, sai ostetud ka telefoni kaart, millega siin austraalias helistada, firmaks Telstra (levib vähemasti ka maapiirkondades). Poes läks raha ainult 30 AUD, millest 10 AUD maksis super hea lasanje (1.3 kg). Kui poes käidud suundusime tagasi kodu poole. Kell 18.30 olime siis tagasi kodus:)

Remo

Lennureis ehk reede, laupäev ja pühapäev :)

Neljapäevaga võrreldes olin ma reedel ikka kõvasti hullem. Ma ise ka veel ei tea, miks ma närvi läksin kõige peale. Emme, issi ja tädi Ulvi käisid meid ära saatmas. Kõik olid nii kurvad. Jõudes nüüd lennuki juurde, siis see muidugi hilines(pidi EasyJetile omane olema). Kohad saime lennukis ise valida, mina muidugi tahtsin akna juures olla. Õhkutõus oli vinge.. Kiirendus oli parem kui BMW 544-jal:D Paar õhuauku oli ka tunda, aga see just tegigi reisi huvitavaks.
Londonisse jõudsime täitsa normaalsel ajal. Oodata tuli meil seal nagunii 7 tundi.. Käisime söömas lennujaamas mingis kohvikus. Hindadel polnud väga vigagi, aga mina pole elus nii pakse friikartuleid näinud.. ;) Maitse oli ka kuidagi võõras.. Mahl oli oma 55krooni kohta (0,5l) päris joodav:D Hiljem külastasime ka teist kohvikut, kus mina jõin koorega kuuma šokolaadi ja Remo capuccinot.. Mõlemad maitsesid täitsa hästi..
Lennukisse minek sujus Londonis paremini kui Tallinnas.. Kohad olid head valitud ja ruumi isegi oli, aga magamisest võis vaid unistada. Milline ime, meie lennukis olid ka telekad, sai filmi vaadata(hiina keelne jutt küll oli peale loetud, aga Jääaeg 3 oli siiski arusaadav).:D Üllatav oli ka see, et meile pakuti 2 korda ka lennukis tasuta süüa ja vesi oli tasuta. Kui aus olla ajab mind siiani mõte lennukitoidust öökima:S
Malaysias oli nii kuum ja niiske, et hingata oli raske, õnneks lennujaamas sees töötas konditsioneer. Kiirelt said kõik tollid ja kontrollid läbitud.. Lennukisse minek oli taas ok.. Kohad olid õnneks jällegi head valitud. Remo vana suslik võttis jälle aknaäärse koha nagu eelneval lennul:D Pakuti taas ka süüa, mille olime enne tellinud. Taas sama toit, mis eelmisel lennul(keedetud kartul, barbeque kana, juurviljad)-mul ajas juba lõhn südame pahaks ja jätsingi selle söömata. Remo ikka viisakusest sõi kana ära. Õnneks sai toiduga kaasa ka vee, mis muidu maksis 20EEK(0.35l). Viimaks siis jõudsime ka sihtkohta.
Perth-i lennujaam oli super. Kontrolliti küll rohkem kui teistes lennujaamades, aga kõik sujus ilusti. Väljas klõpsasime paar pilti ja siis taksoga Joe juurde (tema majutab meid mõne aja).
Hetkel siis puhkasime umbes 10h ja nüüd taas ärkvel..

Siin on super soe ja mõnus ilm..(et te kõik ikka kadedad oleksite) :D

Neljapäev - õhtu enne reisi

Mina olen juba suht närviline, sest miski ei näi sujuvat. Remo on vana-rahu ise, isegi kui ma vingun. Ei tea kus ta selle küll pärinud on.. :D Minu puhul ei aidanud isegi pudel õlut, pigem ajas mu veel vihasemaks. Pole ju normaalne kui ma oma papud Tallinna olin unustanud, siis mu kohver on liiga väike (või on asju liiga palju lihtsalt). No ma ka enam ei tea. Loodan, et ma passi koju veel ei unusta:D Tuulepea nagu ma olen:)

Aga tänaseks vast aitab. Peab ikka vara magama minema:) Muidu homme lennukis tuleb uni peale:D

Uued postitused tulevad siis kui juba Eestist lahkunud oleme!
Lend väljub 16.0kt.2009 kell 17:55 Tallinnast