23.11.2009-26.11.2009

23.11.2009

Olles Port Augustas, leidsime ühe tööpakkumise ja helistasime ning töö oligi olemas. Sõime siis ühe juba tavaks saanud eine Mc-s ja läksime otsima picking bag´e. Selgus et selles linnas neid ei müüdagi. Kuna kell oli juba üsna palju pidime kiirelt liikuma Waikerie´sse lootuses et jõuame seal poodi, kus neid kindlasti müüakse. Teel nägime kuidas mõnda lammast veetakse ATV´l ja kokku aetakse kari autoga.:D Tegime vahepeatuse Morganis (üsna Waikerie külje all), lootuses ehk seal juba kotid osta, kahjuks ei. Kuna olime juba peatusega palju aega raisanud, siis otsustasime kasutada otse teed, keerates paremale selgus et üle jõe saab vaid praamiga. Meie kahjuks oli praam aga vastaskaldal ja otsustasime siis pikema tee kasuks. Mitmeid kilomeetreid sõites tuli taas teha parempööre ja meie üllatuseks ootas sealgi meid praam, jällegi vastaskaldal.:D Seega pidime ootama, õnneks käis kõik kähku (paar minutit). Otse joones suundusime esimesse GPS´lt leitud HardWare poodi. Seal saime negatiivse vastuse ja ei osatud ka öelda kus neid siin müüakse. Õnneks oli poes paar klienti, kes meie juttu kuulsid ja suunasid meid teise poodi, kus eile neid veel müüdi. Läksime siis kohe sinna ja selgus et meie kiirustamisel ei olnud erilist mõtet, sest pood on avatud kella kuueni, meie jõudsime kell pool viis. Saime sealt kotid ostetud, kuradi kallid olid (79.99 AUD tükk). Edasi läksime siis farmi, kus polnud aga kedagi. Kui helistasime siis öeldi, et puhake ja näeme hommikul kell kuus. See tundus meie jaoks väga imelik. Muide parkisime oma auto ühe nende hoone ette ja jäime sinna hommikut ootama.

24.11.2009

Panime äratuse kella poole kuueks ja kui meie äratus tirises, märkasime maja ees juba suurt gruppi inimesi, olime veidike solvunud, sest nad olid alustanud ilma meieta ja kokkulepitud ajast varem. Ajasime siis end kiiresti voodist välja ja ühinesime nendega. Räägiti töökorraldusest ja palgast. Siis tuli ära täita mingi paber, kuhu läksid meie passi andmed. Siis allkirjastasime mingi paberi, mis hiljem osutuski töölepinguks, ainult üks eksemplar, mis jääb tööandjale. Inimesi oli mitmest rahvusest, põhiliselt sakslased ja prantslased, aind üks kohalik. Muide sakslased olid siin küll väga ülbed ja ennast täis, põllule vist kavatsesid minna linna riietes. Edasi jagati meid kahte rühma ja saadeti põllule. Seal algaski apelsinide korjamine. Paari peale anti üks vahe, tuli korjata mõlemalt küljelt pool puud. Kõrgemal asuvad viljad tuli korjata redeliga. Kuna teeme sellist tööd esimest korda olime me ikka väga aeglased, isegi kõrval vahes üksi korjav austraallane oli meiega ühel maal. Õnneks polnud päikest ja enesetunne oli OK. Põllul olime oma 10.5 tundi 6.30-17.00. Korjasime 5 bin´i millest iga bin on 25 AUD. Kuna siin ei ole mingisugust majustust siis polnud ka võimalust end pesta ja väsimus oli üsna tappev, seega suundusime otse magama.:D

Muide magasime põllu ääres.

25.11.2009

Kuna jäi eelmisel õhtul jutt, et kohtume kell 6.30 samal põllul, siis panime äratuse kella 5.45. Suureks ehmatuseks ärkas Marie valju auto mürina peale kell 5.25, nimelt üks kaastöötaja sõitis just suure hooga põllult ära ja meie kõrval ööbinud prantslane hüppas oma autosse ja sõitis talle järgi. Meie ei saanud asjale pihta, kell oli liiga vähe. Paari minti pärast jõudis kohale ka supervisor (järelvaataja), kes oli samuti sama üllatunud mitte kedagi peale meie nähes. Tema arvas et tasuks minna teisele põllule ja vaadata kas teised on seal. Sõitsime tema taga, selgus et teised olidki seal. Korjata polnud just eriti palju ja puud olid palju paremad. Saime juba esimese bin´i täis 1 tunni ja 40 mindiga. Edasi sujus üsna samas tempos. Olime ennast ületanud. Kuna meie vagu sai otsa, suunati meid appi üksikule austraallasele, korjasime tema vaolt veel ühe bin´i. Kell oli saanud 12.00 ja vaatasime et huvitaval kombel pole enam kedagi liikumas, peale austraallase. Otsustasime suunduda teisele põllule tagasi, sealt leidsime supervisori ja küsisime kust edasi korjame. Vastuseks oli et tänaseks aitab. Jube kahtlane on siin farmis, keegi midagi ei räägi, ise pead teadma kus pead olema ja millal võid lahkuda. Saime siis kokku 6.5 tunniga 4 bin´i. Edasi suundusime kohtuma raamatupidajaga, andsime ära talle oma tunnilehe ja küsisime lepingute kohta (siis me veel ei teadnud et paber mis esimesel päeval allkirjastasime ongi tööleping). Tagasi tuli ta paberitega mis tuli ära täita maksuametile. Need saime ilusti korda ja saime kõigile küsimustele ka vastused. Muide palka makstakse iga reede tsekiga. Meie saame alles järgmine reede. Läksime siis edasi swimming pool´i lootuses et saab ehk end pesta. Jah see on võimalik oli vastuseks, aga avame alles kella kolmest. Käisime siis korra info punktis et küsida kas kusagil saab kasutada internetti, selgus et just seal saabki seda teha. Tund maksab 5 AUD. Teine koht pidi olema raamatukogu. Kahjuks on kõik selleks ajaks suletud kui me tavaliselt töö lõpetame.

Igaks juhuks vaatasime ka sealset kella, et kindel olla kas meie neli kella ikka õiged on:D, selguski et olime tund aega ajast maas. Pole ka ime miks me igalepoole hilinesime:D. Nüüd on kellad õiged ja loodame homme õigel ajal õiges kohas olla. Hetkel siis sajab siin vihma. Et te teaksite, siis siin on ikka vihmasadu teistsugune kui Eestis. Nimelt kui siin sajab siis ikka nii et kaugemale kui 10 meetrit ei näe, kallab kui ämbrist. Ja vihmaga koos on ka tuul, lausa selline, mida Eestis tormiks nimetatakse:D:D Me oleme autos ja selline tunne on nagu keegi kõigutaks autot... :D Nüüd siis keerame kerra end.

26.11.2009

Täna saime end õigel ajal üles, aga kasu ei olnud sellest midagi. Kui end maja juurde vedasime, tuli välja, et eilne vihm oli kõik liiga märjaks kastnud ja pidime ootama kella 9-ni, et saaks tööd alustada. Hakkasime siis 15 minutit peale 9 liikuma põllule. Vaatasime juba tavalisest põllust möödudes, et täna saab vist kaua sõita ja nii see ka oli. Põld asus majast 80 kilomeetri kaugusel. Kui kohale jõudsime olid peaaegu kõik pickijad üsna vihaste nägudega. Polnud hullu, alustasime tööga. Saime esimese bin-i oma 1,5 tunniga täis, olime veelgi kiiremad kui eile:D Olime juba teise bin-i juures kui tuli mingi suvaline supervisor ja ütles meile, et peame need viljad ka kätte saama, milleni ei maast ega redelilt polnud ulatunud. Nimelt pidime olema nagu ahvid ja ronima mööda tüve üles latva ja kõik ära korjama:D:D Mariel õnnestus see teisel katsel päris hästi, kuigi pükstest ei jäänud just palju järgi (hargivahe oli üsna katki:D).. Suutsime siis teisegi bin-i täis saada ja puhastasime just veel viimast latva kui taas veidi tibutama hakkas. Möödus veel paar minutit ja kallas taas nagu eile. Polnud just lõbus vihmaga autosse joosta kui vaade puudus:D:D Kuna märjaga me korjama ei pidanud, suundusime tagasi maja juurde ja seal tuli mõte tulla täna korra Renmarki Mc-i WiFi-t pruukima:D:D Nüüd siis surfame niisama netis ja soovime teile koju kõike paremat..

23.11.2009

Hommik

Ärkasime mingis pargis, umbes 200 m Mc-st.


Tegime kaks kõnet ja näet leidsimegi uue töö, hakkame siis citruseid korjama. Liigume siis edasi Waikerie poole, töö on seal, asub mingi 360 km Port Augustast. Otustasime igaks juhuks teada anda, vb ei saa internetti nyyd pikemat aega.:)
Lähme ja ostame omale kusagilt picking bag´i ja siis paneme minema.
Kell hetkel 11.42
Eile unus mainimata, suurem osa teest (WA-st SA-sse) oli tühermaa, mõnesaja kilomeetri tagant ainult road-house´d, nägime ainult teed ja pimeduses kolme känguru kes jõllitasid meid. Samuti oli ka palju laipu.

Hoiduge seagripist!

20.11.2009-22.11.2009

Reede 20.11.2009

Hommikul saime üles kell 9 ja käisime töökojast küünlajuhtmel järel. Peale seda oli meil kokku lepitud hommikusöök Keith’i juures. Tegime mõned röstsaiad juusatuga ja paar praemuna sinna juurde. Kui aus olla, siis oli tõesti hea vahelduseks muna süüa. Peale seda käisime ka veekeskuses pesemas. Seal avastasime ka, et olime oma telefoni Keith’i juurde unustanud. Käisime sellel järel ja hakkasime Kalgoorliesse liikuma. Albanyst lahkumise põhjus oli lihtne. Nimelt kolmapäeval selgus, et see töö, mille Rob meile välja pakkus, ei olegi nii kindel. Ta ütles Remole, et ta üritab ikkagi oma äri maha müüa, seega ei olnud sugugi kindel, kas me saamegi detsembrist seal tööd alustada. Meie seega otsustasime itta suunduda, kus hetkel on veidi rohkem tööd. Teel Kalgoorlisse käisime me ka vaatamas Hydeni lähedal asuvat Wave Rock’i. See oli tõesti tohutult suur, lainet meenutav kivi. Pildid tulevad ka selle kohta varsti. Teel kohtasime paari sisalikku, ühte Brown Snake’i, paarikümmet papagoid ja oma 50-60’t jänest. Suurem osa jänkudolid muide ühe koha peal. Seega võin öelda, et Eestis jänestega küll nii suurt probleemi ei ole kui Austraalias. Veel nägime mingeid tennisepalli suguseid asju teepervel vedelemas. Lõpuks tegime peatuse ja selgus, et need olid kõrvitsad. :D Kalgoorlisse jõudsime me kell 11.15, niiet Mc oli just kinni pandud. Õnneks oli Drive Thru veel lahti, niiet saime vähemalt süüa. Nett oli kahjuks rivist väljas seepärast ka blogi ei saanud kirjutada. Otsisime endale ka mõnusa pargi, kuhu auto panna ja magama keerata:D

Laupäev 21.11.2009

Hommikul käisime taas Mc-i juures, et vaadata, kas nett nüüd töötab. Kahjuks oli ikka sama seis. Server oli maas. Käisime vaatamas Backpackerite hostelis, kas seal piirkonnas on mingisugust tööd, aga tädike rääkis, et naistel ei ole eriti seal tööd leida ja meestel ainus võimalus kullakaevandus, aga miski ei ole eriti kindel. Raske töö pidi ka olema kaevanduses. Seega otsustasime meie ikkagi edasi liikuda Norseman’i. Linnas kohtasime veel vanade autodega ringi sõitvaid päkapikke, kes loopisid pulgakomme autodesse:D Veel oli palju kullakaevanduste torne näha. Seal oli neid oma paarkümmend küll. Kulda pidi selles piirkonnas ikka palju olema. Norsemanni liikudes nägime teeäärtel suurtel hulkadel kängurude korjuseid. Elus loomadest nägime kitsesid teeäärel rohtu näksimas:D Norseman ei olnud midagi eriti ilusat ega suurt, seega võtsime suuna Eyre Highway(HWY edaspidi). Norsemannist sai veel paak bensiini täis võetud. Liitri hind oli vist oma 1,299 AUD. Kuna siin on ikka vahemaad väga pikad pidime ka mingist Roadhouse’st kõtust juurde võtma. Seal oli juba liitri hind tõusnud oma 1,609 AUD peale. Toidu hidadest parem me ei räägigi. Need võtsid suu ikka päris lahti. Pimedas sõites kohtasime paari teeäärel seisvaid kängurusid, kes vist ootasid suuremaid autosid, mille ette hüpata. Ööbisime Boarder Villages, taas autos. See oli täpselt WA ja SA piiril.

Pühapäev 22.11.2009

Hommikul hakkasime edasi liikuma. Ilma ühegi peatuseta jõudsime me Celdunasse. Asula alguses peatati meid ja küsiti, kas meil puu- või juurvilju on. Meie muidugi olime kindlad, et ei ole meil midagi, aga tema siiski kontrollis. Tuli välja, et olime unustanud kartulid külmakasti. Mees ütles meile, et ta peab need ära võtma, sest neil võivad olla parasiidid, mis WA-s hetkel levivad. Käisime siis suure näljaga seal samas linnas poes. Ostsime saia, õunu, küpsiseid ja juustu. Saime kõik üsna soodsa hinnaga:D Edasi otsustasime suunduda Port Augustasse. Hetkel olemegi sinna teel, aga sel hetkel, kui teie seda loete oleme me seal kohal või selle juba läbinmud:D Hetkel on muide naljakas see, et kütus võib enne kohale jõõudmist otsa saada, aga loodame, et saame ikka hakkama ja jõuame ilusti kohale:D Hehh, jõudsimegi kohale:D:D

Kokku oleme 3-e päevaga sõitnud oma 2800km ja vaadanud pole eriti midagi:D

PS: nüüd on kella aja erinevus juba 7.5h.

18.11.2009-19.11.2009

Eile

Hommikul läksime siis kella 11.30-ks Robi juurde. Pidime aitama tal magamistoa kapid tühjaks teha, sest uus mööbel pidi tulema. Saime umbes 45minutiga kõik kastidesse pakitud ja siis pesime kiirelt ka nõud ära. Kuna vihmasadu oli lakanud viisid Remo ja Rob jätsibussi randa ja mina jäin koju neid ootama. Kuna polnud öösel hästi maganud jäin Bee Gees-i kuulates diivanile tukkuma:D Umbes kell 2 tulid mööblivennad uue mööbliga ja pakkisid vana autosse ning viisid selle oksjonimajja. Võin kinnitada, et kõigi nende asjade uutesse kappidesse pakkimine võttis ikka päris palju aega, sest kõik kapid olid sahtlitega ning üsna väikesed võrreldes eelmistega. Õnneks suutsin ma kõigega ikka hakkama saada.
Õhtul olime üsna väsinud ja läksime suht normaalsel ajal magama.

Täna

Hommikul ärkasime oma kell 8 ja märkasime "majast" väljudes, et Rob oli jätsibussiga juba rannas. Otsustasime seega mitte rannas asuvaid WC-sid külastada ja kadusime ruttu oma ööbimiskohast. Käisime Coles-is ja võtsime paar minipitsat hommikusöögiks ja ootasime, millal kell saab 12. Plaanisime nimelt kinno minna. Aeg jõudis üsna kiirelt kätte ja hakkasime kino poole liikuma. Kohale jõudes avastasime, et ukse taga oli juba üsna pikk järjekord tekkinud. Oli ju ikkagi The Twilight : New Moon esilinastus Albanys (Eestisse tuleb see 25. november). Sai vist oma 5 minutit oodatud, kui saime piletid ostetud. Hind oli 14AUD nägu, mis polnudki kõige hullem. Film oli muide seda raha tõesti väärt.
Õhtul käisime ka korra jätsi söömas ja siis leppisime kokku, et läheme hiina restorani õhtust sööma koos Robi ja Keithiga. Enne seda jõudsime veel Keithi juures Home and Away ära vaadata:D Söögist parem rohkem ei räägi kui vaid seda, et beef oli rohkem nagu kass või koer.

Nüüd siis laeme veel viimaseid pilte üles, kasutaja nimi on uus Pisikemamm1 enne oli lihtsalt Pisikemamm. Lisage lihtsalt vana aadressi Pisikemamm-le 1.

Und

16.11.2009-17.11.2009

Nõndaks siis . .

Esmaspäev 16.11.2009 - uni oli magus, magasime kella 9-ni.:D Pärast ärkamist liikusime Keith´i juurde, sõime seal hommikust. Kaks praemuna ja rõstsaia ning saime ka oma pesu masinasse pistetud, viimast oli juba üsna palju tekkinud.:D Kui söödud ja pesu kuivama pandud, siis liikusime avastama meie poolt avastamata Albany vaatamisväärsusi. The Gap oli imeline, väga kõrge kivist sein ja ümberringi ka suured ja võimsad kivid (inimesed armastavad seal enesetappu sooritada). Sai tehtud palju fotosid. Liikusime edasi Natural Bridge avastama, kui pildilt tundub et tegemist pole eriti suure moodustisega, siis tegelikult on see ikka väga võimas, oma 15-20 meetrit pikk. Ka seal sai tehtud rohkelt fotosid (meile meeldib). Järgmiseks olime Cable Beach´il, see peaks olema selline koht kus vesi pritsib kaljude vahelt ülesse, kahjuks meie seda ei näinud ja seega ka ei saa kirjeldada.:( Sai käidud ka sellise kohas nimega Stony Hill taaskord rohkelt suuri kive. Järgmiseks siis SALMON HOLE´s - named after salmon looking for calm waters close to the beach, seal kogesime meeletult ilusat vaadet, all asus ka väga ilus rand ja kalastamiskoht, kuid kahjuks sinna me ei jõudnud, liiga pikk trepp, olime juba liiga väsinud. Alla oleks vast jõudnud aga vb üles enam mitte.:D Oleksime pidanud kõndima umbes sama palju trepiastmeid kui on 25 kordsel majal. Edasi otsustasime natuke lõõgastuda, läksime WHALEWOELD´i - guided tour hourly through the museum. Sissepääs oli 25AUD nägu, seega väga kallis kohe. Keith andis meile selleks raha, ise poleks oma rahaga sinna küll läinud. See oli koht kus tõmmati ookeanil püütud vaalad kaldale ja tükeldati. Kogu vaal tükeldati ja tehti õliks, hambad müüdi välismaale (suur raha). Julm protsess, palju verd. Näidati ka kolme filmi, esimese ja viimase vaatasime ära. Viimane oli 3D prillidega vaadatav. Saime käia ka laeval millega vaalasid püüti, enamus ruumid laevas olid avatud. Arvamus meil sellest üsna null, vb sellepärast et hind oli liiga kõrge selle eest. Edasi liikusime tagasi linna kell oli juba saanud 16.00. Käisime Keithi juures ja korjasime oma riided kokku. Õhtul kohtusime Keithiga taas, sõime tema juures õhtust (oad, kartul, punapeet, praeliha ja virsikud magustoiduks). Kell kaheksa saime tuttu ää mindud.

Teisipäev 17.11.2009 - ärkasime 9.30, mõtlesime et käime korra jätsiputkas, väike jäts ja ajame natu Robiga juttu. Muideks Rob küsis kas Marie viitsib täna tööl olla?. Jap oli vastus, lubas maksta 80AUD. Uurisime et miks me show eest sellise raha nagu 400AUD saime. Ta siis põhjendas seda natuke, ega eriti targemaks ei saanud.:D Edasi viisin siis Robi oma autoga koju, teel koju käisime läbi autoremondist. Olin millalgi maininud et vb auto vaja üle vaadata, küünlajuhtmed. Läksime siis neid kontrollima tema tuttava teenindusse. Arvuti näitas et kaks tükki ei tööta eriti hästi. Rob lubas uued kinni maksta. Leppisime kokku et tulen siis kell 16.00 tagasi ja vahetame ära. Edasi siis liikusime tema koju, kuid veel tegime ühe peatuse tanklas, ta tahtis meile kütust osta.:) Tahtis osta 50AUD eest, lasin siis selle eest paaki kütust, siis ta ütles et palju veel mahub, ütlesin et vb mingi 5 liitrit, ta ütles et lase siis täis, lasin siis täis - tuli välja et mahtus hoopis 15 liitrit veel.:D Nii nüüd siis lõpuks viisin ta koju. Hakkas omi asju ajama. Seega saime ikkagi oma show raha tagasi. Kütus 67+70AUD küünlajuhtmed. Läksin siis tagasi Middleton Beach´i Mariele seltsiks, kliente oli ikka väga vähe täna. Natukese aja pärast tõi Rob meile veel ühe SubWay einevõileiva, sõime siis selle ära. Ei möödunud palju aega kui meie juurest astus läbi ka Keith, tal oli kaasas kaks SubWay einekat, naersime et täna lähme küll lõhki.:D:D Muideks praegu kell 19.04 ja Marie just sõi viimase eineka just nüüd ära. Kell kolm läbi suundusin küünlajuhtmeid vahetama. Muideks üks uus juhe oli vigane (vot mida siin müüakse), omanik lubas uues juhtme tuua ja Robile anda ja Rob annam meile edasi ja vahetan selle siis ära. Praegu kärab vana kaa. Pärast siis tagasi randa, olin seal oma pool tundi kui Rob helistas et tule mulle järgi, läksingi siis. Tagasi jõudsime randa kell 18.00 siis suundusime Mariega Mc-i kus me ka praegu oleme.

Ja muideks oleme ikka veel unustanud teile mainida, et siin käivad juba jõulude ettevalmistused täie hooga, juba mingi nädal tagasi ehiti kuuse taolisi puid ja riputati ka mujale värvilisi pirne, poes müüakse juba alates Austraaliasse saabumisest jõuludeks pudi-padi.

Remo and Marie

13.11.2009-15.11.2009

13 ja reede

Hommik algas meil väikese einega Hungry Jack's-is, kus tellisime endale 2 Bacon Deluxe Meal-i. Jõudes lauda märkasime juba friikate asemel mingeid imelikke kartulist pannkoogi sarnaseid õlis küpsetatud asju. Edasi jõudes burksi juurde muutus asi veel kahtlasemaks. Nimelt see ei näinud isegi natuke selle burgeri moodi välja, mis pildil oli. See oli hoopis peekoniga munaburger. Seda süües märkasime aknalaual ka selili olevaid surevaid kärpseid, kelle ümber liikusid ringi pisikesed umbes 4mm pikkused kollased vaglad, kes näisid ka suremas olevat. Neelud hakkasid tööle ja palju ei puudunud, et just söödud toit sinna samma lauale tagasi ei jõudnud. Kohutav kogemus ja sinna enam me tagasi ei lähe. Kuna olime siin kokku leppinud, et läheme siin mingile Albany Agriculturali Showle jätsi müüma, siis nii ka läks. Remo pidi tulema alles kella 6ks õhtul bussi aga mina alustasin kell 9.30 hommikul. Rahvast oli tõsiselt palju ja ei tekkinud isegi võimalust WCsse minna rääkimata söömisest. Need pausid tuli meil ise tekitada. Vetsu sai niisama ka hiilida aga selleks, et teha väike 15min lõuna, pidime ära lõhkuma jätsimasina. Kuna masinasse ei tohi panna jääs jätsimassi siis meie veits eksisime. Nimelt Keith valas juba üsna jääs jätsi masinasse ja oma 5min pärast ei tulnud enam grammigi jätsi masinast välja:D Kohale kutsuti siis boss, kellel kulus asja korda ajamiseks just 15min. Meie sõime kiirelt friikaid ja ootasime, millal taas tööd alustada:) Remo vaatas hommikust õhtuni kõike, mis showl pakkuda oli. Näete ka pilte kõige kohta. Paar video on ka, aga ei tea veel kuidas need teieni edastada:D Õhtul kui Remo ka tööle oli tulnud, külastas meie bussi ka meie maasikafarmi töödejuhataja. Ta oli meeldivalt üllatunud ja ütles "Hello Remo, Hello Marie" :D Rääkis ka sellest, et meile on juba asendajad leitud. Ta ostis oma lapsele ühe suure Sundae Cup-i piparmündi ja pähklitega:D Õhtul saime veel aidata bussi koristada ja koju magama jõudsime oma kell 12:30.
PS: müüdud sai oma 70l jäätist ja käive oli oma 2500AUD.

14 ja laupäev:D

Hommik algas meil kell 8:30 jällegi jätsi müües:D Kuna ärkasime ärkasime hilja ei jõudnud isegi süüa. Hommik oli üsna vaikne aga päeva edenedes oli seis sama, mis eelmisel päeval. Inimesi oli nii palju, et isegi süüa ei saanud enne kui Keith meile taas friikaid tõi umbes kell 3. Päev lõppes meil kell 6 ja siis bussi koristama ja vabanesime kell 8. Siis käisime Mc-s söömas. 2 Big Mac Meal-i ja peale seda nälga tundes kugistasime sisse veel kumbki ühe Big Mac-i burksi. Edasi sai magama mindud. Pidustusest ei saanud mina absoluutselt aimu ja nii sai ka see show läbi.
PS: taas sai müüdud 70l jätsi ja käive oli üsna sama.
Kahe päeva peale kokku sai meil kahepeale töötunde 44h.

15 ja pühapäev Middleton Beach

Täna siis olime rannas taas. Alustasime tööga alles kell 12 ja oli taas üsna rahulik. Kuigi jah meie ülemus arvas, et päev tuleb üsna pingeline. Päeva lõpu pool käis ikka päris palju rahvast jätsi ostmas ja meie saime õhtule alles kell 6 ja siis taas bussi koristama. Saime selle tehtud oma 7.30ks. Kolm korda kiiremini kui seda saab Rob, kes on selle asjaga tegelenud juba 11 aastat. :D:D Saime tema pool ka SubWay einevõileiva ja peale seda kasutasime tema luksuslikku dušši. Vett võisime raisata. Seda pidi tal olema palju, mitte nagu teistel austraallastel:D Siis maksti meile ka meie töö eest nädalavahetusel palka. Saime 400 AUD, mis oli muidugi naeruväärselt vähe 60h eest kolmel päeval. Homme lähen tema juurde seda asja klaarima ja kui rohkem ei maksa siis meile aitab. Keith muide toetab meid, sest temagi ei olnud oma palgaga rahul:D
Meie siis tänaseks siit poolt lõpetame.
Homseks läheme tutvuma Albany vaatamisväärsustega. Siht on The Gap, Natural Bridge, Whale World ja Animalpark.

Remo ja Marie
"Good night you basterds!"

12.11.2009

Hommikul saime maast lahti taas kella 8 paiku. Siis käisime kähku söömas, võtsime Coles'ist kaks minipitsat. Päris head olid, aga Perthis olid paremad. Siis läksime Robi juurde tööd tegema. Kuna eile tööl olnud poiss ei saanud jätsibussi vahatamisega hakkama, siis anti see töö meile. Saime sellega hakkama juba 2 tunni ja 10 minutiga. Siis tegime väikese lõuna ja peale seda pesime nõud ära. Kuna Rob tahab, et me tema äri juhtima hakkaksime kuni ta Venemaal on, siis näitas meile kuidas jätsimasin kokku panna tuleb. Meile jätkuks tööd detsembrist jaanuari lõpuni. Tööl peaksime käima iga päev ja päeva tasu on 100AUD näkku ehk kokku saaksime 200AUD päevas. Aga eks näis kuidas kõik kulgema hakkab. Saatsime eile ja täna mõnda kohta oma CV-d, ehk veab ja saame tööd.
Hetkel passime siis niisama ja ootame homset showd. Saan taas 100AUD päevas..
Kallid kodustele

Kaks päeva hiljem ehk 10.11.2009-11.11.2009

No saate täna siis kahte blogi lugeda:D Esimene oli kindlasti parem kui teine, aga siiski saate kõigi meie tegemiste kohta aimu.
Teisipäev ehk siis 10.11 sai taas ärgatud 6:30, sest otsustasime ikka hommikul enne tööd kõhu täis süüa. Tegime siis kiirelt paar röstsaia juustu ja singiga (Remo lisas enda omale ka majoneesi). Päris head olid võrereldes Mc-i toiduga kui aus olla:D Edasi liikusime me põllule maasikajahile. Tagumikud muide olid ikka väga valusad eemisest päevast ja üllatus missugune, seljad ei olnud meil kummalgi valusad. Üritasime siis sel päeval nende panninägudega ikka sammu pidada, mis ei ole just eriti kerge. Põhimõtteliselt pidid need 150 meetri pikkused vaod läbi jooksma oma kastidega. Jube raske ikka. Kokku saime vist kumbki oma 25 kasti (ligi 75kg) maasikaid 4 tunniga korjatud. Minul oleks viimasel vaol juba pilt eest ära läinud, sest olin juba nii väsinud. Edasi sai siis pakkima mindud. Ah jaa, lõunal sõime võileivagrilli vahel tehtud saiu. Kuna maasikad olid üsna väiksed siis tuli neid põhiliselt keskmistesse ja väikestesse gruppidesse jagada. Mina pakkisin päeva lõpuks 22 kasti maasikaid ära ja Remo 23 kasti. Kuna polnud veel täpselt aru saanud, kuidas meile palka makstakse, siis küsisime seda meie juhendajalt, kes kahjuks midagi täpselt ei teadnud. (olime palga küsimata jätnud esimesel päeval, sest meil oli hea meel, et leidsime töö) Olime just koju jõudnud (autosse) kui Len tuli gaasipalloone juurde tooma. Läksime siis otse tema juurde küsima palga kohta ja selgus, et me saame ikka väga vähe selle pingutuse eest. Ja iga päev pidi kasti hinne erinev olema ja see võib isegi 1.20 AUD-ni langeda. Praeguse seisu järgi pidi see ka olema 2 AUD-i ümber. Kuna me olime juba üsna tüdinud, sest selle päeva lõpuks olime nii läbi kui läbi, otsustasime, pika kaalumise ja arutamise peale, et mul on kasulikum minna tagasi jätsiautosse tööle. Sellises vaimus jäime ka magama.
Täna siis taas ärkasime 6:30 ja hävitasime oma toidust nii palju kui võimalik. Siis liikusime ülemuse maja juurde, et teatada oma lahkumisest. Ta oli üsna üllatunud, et me soovime temaga vestelda. Rääkisime talle, et see töö lihtsalt ei sobi meile ja parem kui me nüüd ära läheme, mitte siis kui maasikatel tipphooaeg on. Ta oli ikka väga pettunud ja suht vihane meie peale ja ütles, et meil on a la 45 minutit, et farmist kaduda. Polnud just kõige parem meeleolu, aga mis seal ikka. Helistasin siis Rob'ile ja küsisin, kas ta ikka soovib mind jätsibussi ja muidugi kostusid telefonist sõnad "Yes Marie, when you're coming?". See tegi tuju ikka väga heaks ja liikusime tagasi Albany citysse:D Rob lasi meil nädalavahetuse show jaoks 4 kasti jätsituutusid pakkida ja siis käisime Keith'i juures lõunal. Hiljem koristasime veits jätsibussi ja poleerisime selle aknad ära. Nüüd oleme tagasi oma lemmikus kohas Mc-is ja loodame, et homne päev tuleb parem.

Muide veidi sellest showst, mida enne mainisin. See on põllumajandusega seotud üritus, kus on iga ala tegijad ja näidised, millega saab tutvuda. Päris suur üritus pidi olema (vähemalt Keith'i ja Rob'i jutu järgi). Meie jõudsime siin ka arutelu käigus mõtteni, kuna siin on palju põllumehi, siis järelikult on võimalus meil ka siit töö leida. :)

Kena päeva!! Meie läheme maasikafarmi väsimust väljamagama.
Marie ja Remo

08.11.2009-09.11.2009

Eilne päev oli meil juba planeeritud, kuna üleeile õhtul umbes kella kaheksa ajal saime telefoni kõne Len´lt maasikafarmist. Neil oli meid juba vaja nädal varem. Seega teadsime oma pühapäevaseid toimetusi. Hommikul käisime ja rääkisime jätsibussi bossile, et kahjuks me ei saa teda enam aidata, sest saime maasikafarmis tööd. Ta oli küll veidi kurb, aga sai meist siiski aru, kuna olime seda eelnevalt maininud (et kui saame mujal tööd siis lahkume). Sai siis tehtud mõned pildid jätsibussimeeskonnast. Enne lahkumist pakuti meile veel Aussie paremaid jätse :).
Edasi liikusime veel viimast korda Albany Mc-i, kus tegime viimased söögid :D. Peale seda suundusime poodi, et osta maasikafarmi töö jaoks viimased vajaminevad asjad (õnge korgid, backpackeri noa, Remole mütsi ja vihmakeebi). Kuna ei olnud juba kolm päeva end korralikult pesnud, siis suundusime Albany veekeskusesse, kus muide oldi meile eelmine kord tünga tehtud. Nimelt eelmisel korral maksime dušši kasutamise eest 2 AUD/inimene, aga sel korral oli 0.5 AUD/inimene :D. Kui saime endid pestud, siis edasi viis tee juba Albanyst Mount Barkerisse ja sealt juba Forrest Hill Farmi.
Jõudsime kohale juba 15.20, kuigi pidime kohtuma kell 16.00. Vastu võttis meid siin farmi omanik Len, kes soovis kohe paberiasjad korda ajada, võttis oma pool tundi. Edasi tutvustas ja näitas ümbrust ning selgitas töökorraldust. Kohtusime ka oma uute töökaaslastega, kes kõik on pärit Taiwanist ja Koreast (kolm poissi ja kolm tüdrukut). Kuna olime juba pikast sõidust väsinud ja hommikul tuli vara tõusta otsustasime magama minna.
Täna sai ärgatud juba 06.30, voodist ajasime end välja alles kell 06.45 :D. Siis sõime paar õuna ja suundusime tööle. Töö algas kell 07.30. Tutvustati siis meile põhiasjad ära ja suunati vagude vahele. Remo ei suutnud seda noppimis tehnikat kohe omastada ja seega kaks kasti maasikaid sai valesti korjatud, nimelt lehed tulid ära, mis pidid maasikale külge jääma. Mariel oli asi kohe käpas. Korjasime siis niimoodi kaks tundi ja siis oli 15 minutit pausi ja töö algas taas. Korjatud sai veel ligikaudu 2 tundi ning siis korjamisest tänaseks aitas. Kuna kaks tundi polnud päris täis, siis suunati meid vaovahesid rohima :). Sellele järgnes 30 minutit lõunat ja edasi tuli pakkimine. Istuti paari kaupa laua taga (meie istusime vastamisi) ja sorditi maasikad kolme klassi (suured, keskmised ja väikesed), praak pandi laua keskele kasti (see müüakse soodsamalt otse kliendile) ja rämpsmaasikas visati otse laua kõrval asuvasse prügikasti (need lähevad lammastele). Peale kahte tundi pakkimist oli taas 15 minutiline paus edasi läks kõik samas vaimus kuni kella 15.30-ni.
Kuna süüa meil midagi polnud, siis läksime Mount Barkerisse IGA poodi, saime sealt vähemalt kogu nädala kraami ostetud (70AUD). Muide see on lähim pood ja asub 27 km kaugusel, Kuna kõht oli juba suht hele, siis tegime kähku endale makakaid hakklihaga, kõrvale sai joodud piima (3.5%), mis on siin muide päris hea (viimati jõime piima kolm nädalat tagasi Eestis). Nüüd oleme juba oma mugavas auto-kodus ja üritame pikast päevast end natuke puhata. (kell 19.43)
Remo & Marie

06.11.2009-07.11.2009 Head uudised:D

No eile olime me liiga laisad, et midagi kirja panna:D Käisime niisama aega veetmas, kuna tööd ei olnud. Vaatasime ringi siin Albany linnas. Nägime ka vanemaid hooneid, kui niisama elumaju. Kohtasime tänaval ka ühte musta sisalikku, oli oma 40-50cm pikk. Sellest on ka pilt, siis ta oli juba torusse ära jõudnud pageda:D Käisin ka esimest korda siis ookeanis ujumas. Ilm oli piisavalt soe, et seda jääkülma vett taluda. Vesi oli nii soolane, et pidin peaaegu oksele hakkama, kui see suhu läks:S
Hommikul sai suht normaalsel ajal end voodist välja veetud ja käisime poes puuvilju ostmas. Pirnid on siin muide väga head ja mahlased.
Siis otsustasime minna vaatama siinseid loodusparke. Esiteks külastasime Torndirrup National Park'i. Seal oli superilus rand. Üks äär oli suur kivirahn, mis oli veidike siit-sealt lagunenud. Teine äär oli aga nagu Blue Lagoon - helesinine vesi ja valge liiv. Mingi tüüp üritas seal põlvestsaati vees sukelduda (snorgeldada on vist õigem sõna:D) ja püüda mingeid elukaid:) Tagasi liikudes sõitis Remo üle ühest asfalti värvi sisalikust (ka sellest on pilte), see oli oma 40cm pikk ja paks ka :D Kahju, et ta surma sai:(
Edasi liikusime Wind Farm'i. See siis on tuulegeneraatoritega kaetud ala rannikul. Kui ma ei eksi siis oli seal 14 tuulegeneraatorit. Väga vinge oli. Minu meelest ilus, aga kohalikele ei pidavat see meeldima. Tagasi minnes käisime ranniku ääres jalutamas ja nägime mingeid kekosid(ei tea kas kirjapilt õige aga saate aru küll). Need olid 20cm pikad ja musta värvi. Ühele meeldis Remo sülitatud tatt nii väga, et jäigi seda lakkuma, kui ära tulime:D:D
Kell üks läksime tööle. Nagu ikka jäätisebussis:D Päris tore oli taas. Käive oli ka üsna suur.
Nüüd Mc-is taas. Just tuli kõne, et meid oodatakse maasikafarmis hoopis homme kell 16:00 ja töö algab esmaspäeval. Seega see viimane õhtu siin Albanys:D See tegi tuju ikka väga heaks ja näib, et polegi siin nii raske tööd saada:D:D

Neljapäev esimene päev kui saime aknad lahti sõita:D:)

Tere kaasmaalased

Nii täna ärkasime umbes kell kaheksa, vedelesime ikka oma auto-voodis edasi, polnud ju kuhugi kiiret. Ajasime siis end mingi üheksast üles. Edasi liikusime Mc-i, vaatasime meilid ja asjad üle mis meil vaadata oli:D Ilm oli juba vahepeal päris soojaks läinud. Ning siis käisime tiiru jätsiputkas, boss oli seal ja tegi meile kaks single-cone´i välja:D:) Ajasime natu juttu ja leppisime kokku et kohtume kell pool kaks tema maja juures, pidi meile mingit tööd otsima (meile see sobis-eelarve vajab ju alati täiendamist). Käisime ja sõime siis veel ühe hommikusöögi, oli mingi "toni pepperoni" nimeline pizza. Polnd väga vigagi, kuigi hind oli krõbe, Forrestfieldis maks sama asi 6AUD siin aga 11AUD.
Vaatasime kella ja otsustasime minna vaadata oma tänase töö üle. Jõudsime kell pool kaks kohale nagu kokku lepitud, ja Rob andis meile esime töö kätte "nõude pesemine". Polnd väga hullu, Marie pesi mina kuivatasin ja panin kappi, meie sõime ka nendelt nõudelt eelmine õhtu õhtusööki.:D Aega läks mingi 40 minti, nii kui see tehtud hakkas Marie tolmu koristama, mina sain õues väikse peenra rohimis otsa, mingi neli pisikest peenart oli aind. Üritasin kaua teha seda, mida kauem seda parem ju.:D Ning nii see aeg siis möödus, rohides ja koristades, ja kell oligi juba neli saanud. Enam ta meile tänaseks midagi ei leidnud, maksis meile 2.5 tunni eest kummalegi 50AUD, kokku siis 100AUD kukkus taas. Ütles veel et kui randa lähete siis tehke omale jätsi ka seal. Otsustasime siis minna, ajasime Keith´iga natu juttu ja sõime kumbki kolm jätsi, nüüd siis magu megalt täis juba. Vb lähme ja kolame nüüd poodides natu, täna ju neljapäev ja täna enamus poed kella üheksani lahti, muidu ainult kella kuueni ju.:D
Aga OK me siis shoppama :D
Remo

Teisipäev ja kolmapäev 03.11.2009-04.11.2009

Eilse päeva puhul ei olnud midagi väga üllatavat ja huvitavat. Remo siin sai veidi palju päikest, aga loodame, et nahka ajama ei hakka.:D Käisime ka ülemuse juures õhtul filme vaatamas. "Man from Snowy River" oli selle pealkiri kui ma ei eksi taas:D Sõime mingeid superhäid einevõileibu ja jõime õlut. Oma parklasse magama jõudsime umbes 11:30.
Hommikul ärkasime 8st ja siis läksin Remole appi haagissuvilat pesema ja vahatama. Päris hea teenistus oli. Kokku oleme tänus sellele ühele jäätisele saanud oma 4000EEK saanud. Täna tuli ka meil sealt Mount Barkeri maasikafarmist, kus teatati, et meid oodatakse 15.11.2009 sinna ja tööle hakkame 16.11.2009. Seega saame rohkem tööd tegema hakata:D
Täna õhtul läheme taas ülemuse juurde filmi vaatama ja sööma. Huvitav, mida head meile siis täna pakutakse:D:D
Aga tänaseks siis kõik ja ehk homme on sama hea päev kui täna:D

Esmaspäev 02.11.2009

Täna saime küll eriti vara üles:D Lausa kell 5:30, sest juhuslikult üks meist oli veidi vähe vett tarbinud eelmisel päeval:S Ja see olin muidugi mina. Ja muidugi oli põiepõletik kohal ning rohud, mis plaanisin kaasa võtta olid Eestisse jäänud, kõige muu vastu on meil tohutult tablette aga minu kroonilise haiguse vastu mitte. Huvitav kas pole?? Mina juu. Minu õnneks tehti apteek lahti juba kell 8 ja õnnestus leevendust saada. Siiski leesikat siin ei müüda, aga soodalaadne pulber aitas mind küll piisavalt ja sain ka tööle minna pärastlõunal. Hind polnus ka kõige hullem mingi 60eek.
Teine päev tööl oli ka täitsa ok. Proovisin taas jäätist teha - muidugi ei õnnestunud see väga hästi. Tegin täna ühe jätsi ka kliendile, ta jäi vist isegi rahule. Ei vingunud küll:D Siis proovisin teha ka banaaniga piimakokteili, see tuli täitsa hea ma usun. Panin veidi rohkem jäätist sinna sisse kui boss hommikul näitas. Väga tore oli taas, kuigi kliente oli tunduvalt vähem kui eile. Esmaspäev ikkagi ju.
Remo läheb homme mu ülemuse haagissuvilat pesema ja poleerima. Suht kild saab see olema, sest mu ülemus on hull puhtusefriik. Iga millimeeter peab olema puhas ja läikima, seega Remole peaks tööd jätkuma umbes 3ks päevaks. Isegi muide jäätised peavad kõik ühesugused välja nägema, nii et tal saab selle suvila puhastamisega ikka jama olema. Aga raha on raha ju:D
Me siis tänasest päevast rohkem ei võtagi, läheme varsti magama ära:D Teile aga kena päeva jätku..

Pühapäev 01.11.2009

Täna sai ikka öösel mitmeid kordi ärgatud, sest nii külm oli. Peab ikka paksema teki endale muretsema:D Plaanis täna ujuma minna ei tulnud muidugi midagi välja, sest tuul oli veel külmem kui eile. Prrr.. Aga veel parem kild oli see, et ma pidin lõunast minema veel jäätiseautosse tööle:D Veel külmem. Tegelikult polnudki nii hull. Esimese asjana pakuti mulle ja Remole tasuta jäätist. Ükskõik millist:D Suht lahe. Mina sain enda omale šokolaadiglasuuri peale panna:D Väga vinge oli. Kuna mina seal tööle hakkasin, siis lubas mu ülemus mul kõiki jooke ja jäätisi võtta - ilma maksmata. Palgast midagi maha ei võeta:) Päeva jooksul käis ikka putka eest läbi palju inimesi. Just kõige kiiremal hetkel sai meil masinast jäätise mix otsa ja seda tuli juurde panna. Aga inimesed olid väga kannatlikud ja ei läinud närvi kui pidid ootama. Väga ok oli kõik. Päeva lõpus sain võimaluse isegi proovida jäätist tuutusse lasta. Muidugi ma ebaõnnestusin, aga maitse ei muutunud ju. Päeva lõpus sain oma 5h eest ka $50=500eek palka. Päris hea minu meelest.
Mu töökaaslane viis meid ka korra kängurusid vaatama. Kuigi väga lähedalt me neid ei näinud, aga saame siiski öelda, et oleme neid näinud.:D Muide austraallased on tüütult sõbralikud ja see muutub suht kiirelt häirivaks, kui nad tahavad kõike meie heaks teha. Ülemus näiteks kutsus meid õhtusöögile ja tõi enne meile 3 sõõrikut õhtuks:D Tundub sõbralik kas pole, aga kui selline käitumine on kogu aeg, siis see hakkab tüütuks muutuma:S
Hetkel siis taas Mc-is ja mõtleme, mis edasi teha täna.. Loodame, et öösel ära ei külmu.