25.02.2010-28.02.2010

25.02.2010

Saime natu kauem magada, sest ikkagi vaba päev. Kuid ajasime siiski end kella kaheksaks voodist üles, sest Timi ema pidi linna minema ja ka Tim pidi samal ajal meile järele tulema, et saaksime talle järgneda, et tutvust teha kreekapähklite farmeriga. Farmeril pidi olemas olema ka majutus. Kui kohale jõudsime, siis farmi omanik naine Gillian tegi meile kiire ringkäigu pähklite pakkimis ja sorteerimis kuuris. Väga ainulaadne tehnika tal seal, nimelt aastast 1930 ja ikka veel toimib ilusti. Selliseid pidi kõigest üksikuid alles olema. Puud on sama vanad. Töö ise peaks alles hakkama märtsi lõpu poole või aprilli alguses. Kuid rääkisime ka majutusest, nimelt saimegi üürida omale maja. Viimati elati seal kuu aega tagasi. Majas kolm tuba, vannituba ja köök, wc väljas ja ust ees pole.:D Üsnagi räämas nägi välja. Otsustasime siiski selle võtta, sest üür oli odav, kahe peale 100AUD nädal. Saame end pesta ja süüagi teha. Kui üritasime õhtul magama jääda, siis nii umbes kella 12 ajal hakkasid kostuma suured krõbinad ja kolinad lae pealt ja seina vahelt. Eeldatavasti opossumid või siis isegi rotid. Kuna toas oli ka suuri pabulaid märgata.:D Väga raske oli magama jääda. Ei aidanud isegi neile vastu kolkimine, ikka ei jäänud vait. Ning seega und ei tulnudki. Hommikul oli aga vaja tööle minna. Otsustasime et läheme magame siis autos, kui autosse saime siis Remo nägi väga suurt ämblikku esiklaasi peal turnimas. Sama suur nagu suured õnneämblikud Eestis, kuigi keha ja jalad olid viis korda rasvasemad. Saime siis selle ikka kuidagi välja autost. Edasi olimegi unetud. Käisime siis netis ja olime niisama üleval. Seega täiesti uneta öö. Hommikul otse põllule.

26.02.2010

Ei ärganudki siis, vaid olime kogu öö üleval. Põllul olime kell 7 ja asusime korjama. Korjajaid oli kõigest kaheksa. Korjasime mingeid üsna kalleid šampanja viinamarju. Kell kümme tegime kiire smoko ja siis edasi tööle, lõuna ka mingi aeg, saime siis lihtsalt puhata. Töö lõpetasime natu peale nelja. Edasi liikusime siis tagasi uue kodu juurde. Kuna olime autole õli ostnud, siis Remo üritas seda vahetada, kuid tulutult, sest õlipunnil olid kandid ikka väga maas juba. Otsustasime siis oodata esmaspäeva, et minna lammarisse ja osta uus korralik polt. Marie tegi samal ajal peekonit ja mune, kõrvale sõime korralikku võipsi. Sai, või, juust, sink, salat, majonees, tomat. Kuna olime väga väsinud juba 40 tundi jutti üleval ja hommikul taas vaja vara tõusta, siis otsustasime, et lähme autosse magama, sest see parem, kui hiljem taas ärgata, selle jubeda krõbina peale ja siis alles autosse minna.:D

27.02.2010

Väga hea ja rahulik uni oli. Saime oma 7 tundi und. Täiesti kodune tunne ikka autos magades. Kuna ilm oli juba hommikul natuke veider, et hakkab vist sadama, siis see ka juhtus. Kuid enne saime ikka oma kolm kasti kolme tunniga täis korjatud. Leppisime siis kokku et jätkame homme. Tagasi maja juurde, tegime natuke süüa ja käisime naabri juures juttu ajamas. Tegelt käis ta meie juures ja uuris, et kaua siin Aussis oleme olnud ja millega tegeleme ja kust tuleme. Hiljem käisime tema juures juttu ajamas. Elab sama farmeri teises majas juba kaheksa kuud. Tahtis rahu ja vaikust ning tuli metsa elama. Tegeleb maalri tööga on ise enda peremees. Ütles ka, et kui ta kaheksa kuud tagasi tuli ja maja nägi, siis mõtles kohe, et mina siia ei jää, sest kui ukse avas oli põrand rotte täis olnud. Otsustas siiski jääda. Ütles et esimesed ööd jooksid rotid mööda keha ringi. Otsustas siis kaks kassi võtta ja lahti ta neist saigi. Päris hubaseks oli tal elamine tehtud. Kuna ööga oli suur vee tünn tühjaks jooksnud, siis omanik käis seda uuesti täitmas. Ütlesime siis talle, et meie maja juures on kuulda vee mulinat, ja arvatavasti on kusagil mingi toru katki. 24 tunniga 20 kanti vett lihtsalt maha lasta joosta see suur jama. Lahenduseks keerasime meie maja vee kinni. Seega jäime me veeta nüüd. Ah mis seal ikka. Lubas kutsuda torumehe, et see asja üle vaataks ja probleemse koha üles otsiks. Magasime taas autos, sest seal parem uni.

28.02.2010

Hommik oli taas kahtlane, tahaks justkui sadama taas hakata. Õnneks siiski mitte. Oli väga õige päes tööks õues. Päike oli enamuse ajast pilve taga ja polnud seega palav olla. Korjasime taas päris pika päeva 8.5 tundi. Käisime siis omas majas, et uurida kas torumeest pole käinud lootuses et ehk on vesi tagasi. Kahjuks ei olnud. Otsustasime siis ühe dvd vaadata-The English Patient. Remo kustus poole filmi pealt ära.:D Oli vist ikka veel une puudus. Pärast hiljem ärkas siiski üles. Otsustasime siis netti tulla ja täna võib kauem taas üleval olla, sest homme vaba päev. Tööle taas teisipäeval. Magasime taas autos. Ning otsustasime, et arvatavasti seda maja rohkem ei üüri.:D

18.02.2010-24.02.2010

18.02.2010

Ärkasime ja otsustasime korra netis käia ja uurida tööd taaskord. Olime juba natuke tüdinud sest pikast puhkamisest.:D Kahjuks see kord taas midagi ei olnud. Uurisime siis harvest traili raamatut ning selgus et ega Wonthaggi lähistel midagi erilist ei toimugi. Seega otsustasime siis taas edasi liikuda. Järgmine peatuskoht oli Morwell, uurisime siis veel korra seal asuvas Mc-s tööasju, kuid kahjuks siiski mitte kui midagi. Mis seal ikka, hääled sisse ja edasi. Jägmine koht nimega Sale, tegime taas pisikese peatuse Mc-s ning liikusime ikka edasi. Hakkas juba pimedaks minema kui jõudsime Bairnsdale. Otsisime siis koha kus magada saaks. Leidsime gps-lt ligi 15 km eemal mingi lahe ääres asuva parkla. Sõitsime siis kohale. Polnud kõige hullem koht. Mingid inimesed püüdsid muidugi samal ajal mingi kell 11.00 õhtul midagi veest. Mingi pulga otsas oli taskulamp ja sellega näitas vette ja teises käes oli võrk. Selgus siis et püüavad krevette, mis pidavat super hea kalasööt olema. Ei viitsind siis oodata, et millal nad ükskord lahkuvad vaid tegime omale voodi ära. Ning selgus et isegi tasuta internet olemas ja puha. mingid rikkurite majad olid väikse nõlva otsas. Tõmbasime siis mingi 15 protsenti filmi avatar alla, samal ajal ise filmi vaadates. Jäime siis magama mingi kahe ajal öösel.


19.02.2010

Ärkasime mingi 11 ajal. Autos oli juba parajalt kuum. Avasime aknad et natu õhku sisse lasta. Ja selgus et ei tahagi veel autost lahkuda, sest õues on mitu auto täit inimesi. Ootasime ja saime jutust aru, et lahkuvad koheselt. Kui plats puhas ajasime end siiski üles. Sõitsime tagasi Bairnsdale ja külastasime taas Mc-i, uurisime taas tööd. Kahjuks ei midagi taas. Ning teada oli et tulemas on ka nädalavahetus ning siis uusi pakkumisi ei tule. Seega käisime ikka mitmeid kordi töö saidil lootuses et ehk midagi head on tulnud. Vedelesime siis niisama ja uurisime veelkord harvest raamatut. Ning mõtlesime, et kuna tulemas nädalavahetus ja siin nagunii tööd pole, siis liigume taas edasi. Võtsime uue sihtkoha ligi 225km loodes asuva Bright´i. Tee pidi kulgema üle mäe, mis on peaaegu 2000m üle mere pinna. Kui me tavaliselt öösel ei sõida, siis mõtlesime et seekord võiks proovida, sest nagu nii on igav. Et sõidame vaikselt, meil aega on, ohutu vähemalt kängurude suhtes. Päris hea sõit oli. Keskmine kiirus tuli ligi 55km/h. Mäkke sõitmine oli veel OK, kuid sellest alla sõitmine oli ikka päris hull. Hullem kui Great Ocean Road. Nimelt kurv-kurvi järel, milles soovituslik kiirus 25-40km/h. Kuni 15 km mäest alla gaasi pedaali vaja ei läinud. Jalg oli hoopis vaid kogu aeg piduril. See oli see mägi, kus talvel ka hea õnne korral 1-2 kuuks lumi maha tuleb. Kohale jõudsime vast mingi 12 öösel. Leidsime taas mingi parkla kus magada.


20.02.2010

Ärkasime oma parklas. Kuna olime parkinud mingi staadioni parklasse ja oli laupäev, siis oli üsna palju rahvast. Mängisid kriketit. Kuid öösel parkisime õnneks auto natuke tavalisest parkimisest natuke kaugemale. Oli hea vähemalt autost välja kobida. Kui voodi koos, liikusime linna. Ostsime autole natuke õli juurde, kuna viimane sööb natuke ja mägedes veel eriti. Käisime ka infopunktis ja uurisime töö võimaluste kohta Brightis. Soovitati minna Hostelisse. Seadsime siis sammud sinna poole. Kahjuks uksel oli silt, et tulen tagasi alles kell 6 õhtul. Otsustasime, et läheme ja jalutame natuke linna peal. Väga armas väike koht. Poodides müüdi enam jaolt käsitööd turistidele. Mingi japside pood oli ikka üle mõistuse kallis. Käisime ja sõime ka pitsat ühes pubis ja vaatasime samal ajal olümpiat.:D kuna kell oli ikka veel liiga vähe ja aega kella kuueni veel palju, siis hakkas igav ja mõtlesime et liigume veel natuke edasi Wangarattasse. Käisime ja vaatasime siis koha üle. Natuke suurem koht kui Renamark. Elanikke 15 500. Kuna teel siia nägime ka parklat, siis otsustasime, et lähme ka sinna magama. Nii tegimegi.


21.02.2010

Pühapäev, tavaline päev meile. Mis seal ikka, liikusime tagasi Wangarattasse ja vedelesime niisama. Info punktist saime sedeli kus on tasuta telkimis kohad. Läksime siis ühte kõige lähimat vaatama. Kui samal ajal hakkas ka meeletult sadama. Kuna sellesse telkimis alasse oli igavene jama tee ja vihma kallas ka meeletult, siis loobusime. Pigem magame samas parklas kus enne, kui jääme siia mudasse kinni. Vihma kallas ikka meeletult palju. Sadas õhtuni välja. Vahest jäi veidi vaiksemaks ja saime oma parklas kiirelt voodi tehtud.


22.02.2010

Esmaspäeva hommik. Auto oli niiske, sest ikka veel sadas vihma. Ajasime end siiski üles, et minna internetti, lootuses et leiab tööd. Iga mõne minuti tagant sai ikka harvesti saiti värskendatud ja uuritud kas on midagi uut. Ja äkitselt oli midagi head ja sobivat. Melonid ja kõrvitsad NSW-s 450km eemal. Helistasime siis koheselt, kui kahjuks oli alles vaid üks vaba koht viiest. Seega meie jaoks kadunud. Kuid õnneks pakkusid nad meile välja kahe päevase otsa siin samas Wangarattas viinamarjades. Andsid meile siis farmeri telefoni numbri ja saimegi farmeriga ühendust. Küsisime kõik ära mis vaja ja ta lubas õhtul tagasi helistada ja täpsustada mis kell ja kus täpsemalt töö on. Uurisime ikka töö lehte edasi, et võibolla tuleb midagi uut. Kell kukkus siis viis õhtul ja siis enam midagi uut ei tule. Siis ootasime selle farmeri kõnet. Õnneks see tuli, kell kaheksa. Saime siis teada täpsemad juhised töö suhtes. Ning kuna viimase kahe öö parkla oli kõige lähemal homsele tööle, siis liikusime kolmandaks ööks tagasi samasse parklasse, et end hommikuks välja puhata.


23.02.2010

Äratus siis taas üle pika aja hommikul varem. Nimelt kell seitse, kuna tööl pidime olema kell kaheksa. Voodist ajasime end muidugi välja alles kell 7.20. Kokku lepitud kohta jõudsime kell 7.45, ning helistasime siis taas, kuhu peame edasi sõitma. Farmer Tim ütles, et sõitke vaid otse, see ainuke viinamarja istandus siin selle tee ääres, seega küll te üles leiate. Ekslesime, siiski natuke aega. Ning kohale jõudsime kell 8.05. Ütlesime ja vabandasime, et eksisime natuke ära. Tim ütle et pole hullu. Ütlesime et ka et pole seda tööd varem teinud, vastus oli lihtne, siin pole midagi keerulist. Näitas siis meile ette mida ta tahab ja mis on praak ja käib maha. Küsisin ka kiirelt palga kohta. Ütles, et kas 19.5 on OK. Vastus oli üsna kiire- jah see on tore. Anti siis kahed tang-käärid ja asusimegi korjama. Korjajaid oli 24, seega päris palju. Korjata oli vaja 12 tonni. Kuigi päeva lõpuks korjasime 15 tonni. See teeb siis näkku 600+ kilo kuue tunniga. Tunnis siis 100 kilo. Polnud üldse väsitav. Arvan et senimaani lihtsaim töö. Peale tööd siis rääkisime bossiga pikemalt. Uuris, et kust pärit oleme ja kus hetkel peatume. Kui kuulis, et elame autos, siis sebis meile kohe elamise oma ema juures. Ning kutsus ka õhtul enda pere juurde õhtust sööma. Söögiks siis ahjukartul ahjus tehtud pool toore lambaga. 1.5 tunniga suur tükk lammast ju ära ei küpse.:D Rohkelt salatit ning oad koos tomati ja natukese küüslauguga, joogiks kõrvale vesi. Kuigi natuke maitsetu meie jaoks, oli see siiski teistsugune. Meie jaoks ikka taas huvitav kogemus. Ikka väga viisakad on kõik. Mine vaid tööle ja saad ka elamise.:) Oled kui kaua aegne tuttav. Timi ema Elisabeth on ka muide väga lahke ja sõbralik. Majas tehti ka kiire ülevaade ja näidati kus mis asub. Päris suur maja on. Kukkusime siis mingi kell taas unne, sest hommikul juba kell seitse põllul vaja olla.


24.02.2010

Voodist saime välja kell 6.20. Toas oli ikka väga jahe, kuna aken oli öö otsa lahti olnud. Õnneks oli kasutada kaks tekki ja magada oli OK. Elisabeth oli meile müsli ja kausid juba kell viis valmis pannud. Meie aga neid ei märganud ja otsustasime niisama natuke istuda ja siis tööle minna. Kuid siis tuli ka ta ise üles ja ütles et peate sööma. Sõimegi siis natuke. Marie jõi ka tassikese teed. Ning siis oli aeg lahkuda tööle. Põld oli vaid 5 min kaugusel, kuid jäime taas 5 min hijaks. Seega jõudsime kell 7.05. Teised olid juba alustanud.:D Aga vist polnud hullu. Korjasime siis taas kaks kasti täis ja tegime smoko. Korjajaid oli täna 22. Peale smokot taas kaks kasti ning siis lõunale. Timi naine Caroline tuli suure kasti võileibadega. Kuna eelmisest õhtust mäletas, et me eriti lambast vaimustuses polnud, siis tegi ka muna ja juustuga võipse. Olid ikka päris head lõuna pausi ajal. Olidki väga head. Pärast tõi veel natuke puuvilju ka. Kui olime töö lõpetanud, siis pakkus Timi vend meile sama tööd omas farmis. Et kas oleme nõus aitama reede ja laupäev. Taas kiire vastus, et muidugi. Harjumatult lahked. Nüüd siis taas Timi ema majas. Magama mineku aeg.

12.02.2010-17.02.2010

12.02.2010

Hommikul kell 7.00 ja suutsime ka õnneks end sel ajal üles ajada. Jätsime siis Jacobi, Anne ja Cliff'iga hüvasti ning asusime kell 9.30 teele Great Ocean Roadi suunas. Tegime esimese peatuse Boardertown'is, kus igaks juhuks panime kogu oma raha arvele ära. Imelik ju ringi liikuda kui hunnik raha rahakotis on. :D Edasi suundusime Mount Gambieri, kus liiklus meile eriti ei meeldinud, sest kõik olid liiga närvilised. Sealt edasi sai mindud Portlandi, kus veetsime ka öö. Midagi väga erilist veel ei näinud kuskil, sest kõik nägi pigem outbacki moodi välja. Magasime lahe ääres mingis puudega ümbritsetud parklas, kus nägime ka ühte tervisesportlast õhtust jooksu tegemas:D


13.02.2010

Hommikul ärkasime üsna hilja nagu autos magades tavaks on saanud. Otsustasime siis veidi autosse ruumi teha ja viskasime hunniku vanu mõttetuid asju ära. Näiteks panni, mis oleks meie gaasipliidi jaoks liiga suur olnud ja eelmine omanik polnud ka selle puhastamisega eriti vaeva näinud nagu ka ülejäänud nõudega. Mõned kahvlid ja noad ja lusikad ikka julgesime alles jätta. Õnneks endal olid ka mõned kausid ja ka uus pann ostetud, seega süüa saab teha. Kuna midagi kindlat meil plaanis ei olnud, siis käisime niisama rannikut uurimas. Nägime suurt tuuleparki ja tuletorni, aga midagi väga huvitavat ei olnud. Otsustasime siis edasi liikuda imelist Great Ocean Road´i avastama. Tegime siis peatuse Warrnambol´is et sisse astuda info punkti ja koguda vajalikke juhiseid kus mida vaadata. Saime kõik vajalikku. Edasi liikusime siis natuke isegi tagasi ja põhja. Nimelt tahtsime vaadata kahte koske. Nägime ka mõlemaid kuid ena imet nagu Austraalias ikka vett neis polnud.:D Kuna kell oli juba peaaegu et pime, siis otsustasime et jääme ka ööseks ühe kose äärsesse parklasse. Aga seda et enne tegime ka süüa natuke, kaua igatsetud kiirnuudlid.:D


14.02.2010

Hommikul ärgates kõndis meid mööda üks kohalik ja ütles et siin pole soovitav magada, pidavat trahvi saama. Aga meil pole vast nii hullu, me ei telgi me magame autos ja see ju autoparkla. Kui asju kokku panime nägi Remo mingi 35 meetrit eemal ühte känguru. Marie üritas siis minna ja temast pilti teha, väga julge oli teine. Lasi ikka väga l’ähedale. Kraapis oma keha ja pugis lehti edasi. Edasi liikusime siis Warrnamboli tagasi. Sealt asusime siis taas teele ookeani äärt avastama. Imelisemad kohad olid London Bridge ja Lord Arc Gorge. Eks piltidelt ole paista hiljem. Piltidel ka uus aadress algus tavaline lõpp pisikemamm3. Ilm oli ikka jube kehv, vihma kallas ja sombune. Kuna hakkas ka pimedaks minema siis otsustasime jätta kuulsaima vaatamisväärsuse homseks 12 apostlit. Magasime kohas mida kaardilt ei leia.:D mingi suvaline tee viis kuhugi kalju äärele. Lootsime et sinna inimesi vast ei tule.


15.02.2010

Kuna olime eelneval päeval natuke peekonit ja mune ostnud siis hommikul praadisime neid. Nii ku asi pannil saime ka seltsi, mingid pilukad tulid ka seda kohta uudistama.:D Ütlesid vaid et lõhnab hästi. Kui söök tehtud siis asusime 12 apostlit vaatama minema. Oli ikka paras võimas looduse moodustis küll. Edasi polnudki midagi vaadata. Lavers hill´is käisime vaatamas veel ühte koske. Kuna see oli ikka mägedes, siis seal leidsime ka vett. Tuli jalutada metsas, mäest üles ja alla, edasi-tagasi 5 km. päris väsitav oli. Ning peale seda sõitsime lihtsalt edasi. Ning nägime ka tõelist nimele väärilist Great Ocean Road´i. Tee oli täis kurve ja soovituslikke märke 25-75km/h ning kõik kulges ookeni ääres ja kõik kokku 40 kilomeetrit. Otsustasime magamis kohta otsida sest hakkas pimedaks minema. Kohaks oli selline koht, kust üle lahe oli kohe Melbourne mingi 50 km. Päris hea ja rahulik kohake oli.


16.02.2010

Ärkasime ja sõitsime natuke edasi, leidsime taas hea koha kus taas süüa peekonit ja mune.:D Ning siis tuli mote et käiks ka ära Melbourne´s, oli soov minna aquaariumi. Väga mitmeid vee elkaid uudistama. Pingviinid haid kalad raid konnad maod. Pilet oli kallis kahe peale 65 AUD, ja parkimine ka 19AUD juurde. Aga käidud sai ja väga vinge oli. Pilte eriti ei saanud, sest valgus oli kehv meie odavama kaamera jaoks, välku ei lubatud kasutada. Aga midagi ikka saime. Kuna Melbourne liiga närviline siis otsustasime seal jalga lasta. Liikusime lihtsalt edasi. Kiirteel vaatasime et kütus hakkab otsa lõppema ja jäime häda abis seisma. Otsisime siis navist lähima teele java tankla ja õnneks Vedas ikka välja.:D Magama heitsime San Remost 10 Km Wonthaggi poole. Taas oli mingi hea parkla.


17.02.2010

Ärkasime ja liikusime taas edasi Wonthaggi, seal ju Mc-Donalds. Ajasime siis korda Marie lubade asjad ja saatsime kõik teele. Loodetavasti kõik jonksus ja peagi uued load Sydneys. Taas põhjus miks edasi liikuda.:D vedelesime niisama linna peal saime infost infot tasuta telkimiskohtade kohta. Ning otsustasime neist ühe lähima kasuks.

08.02.2010-11.02.2010

08.02.2010

Jällegi üks vaba päev meil. Midagi väga erilist me ei teinudki. Logelesime niisama hostelis, sest väljas oli taas vastikult palav ilm. Saime ka kõne Lesilt, kes teatas meile, et töötame homme. Viimased viljad kõik tuleb ära korjata. Käisime netis ka, aga töö kohta ei olnud midagi head. Õhtul tuli taas vara magama minna, et hommikul puhanud olla.

09.02.2010

Meie õnneks võisime täna veidi hiljem tööle minna, sest Les oli eelmisel päeval vilju mingi mürgiga pritsinud ja peale seda ei või enne 24 tunni möödumist midagi korjata ega süüa. Alustasime kell 7.30 hommikul. Plaan oli korjata 3 rida täna ja 4 rida homme, sest ilm pidi taas kuum olema ning selle tõttu ei ole ka võimalik peale lõunat eriti midagi korjata. Töötasime umbes poole üheni. Kõik läks üsna kiiresti. Järgmiseks päevaks leppisime ikkagi kokku varase aja, et enne suurt palavust tööga lõpule jõuda. Koju tulles ootas meid aga kurb üllatus ees. Mingil jamal põhjusel oli meie toa konditsioneer otsustanud meie heaks töötamise lõpetada. Kõige hullem selle juures muidugi oli ka see, et meie välissein saab just kogu peale lõunase päikese ja seega on sein soe kui soe ahi. Hullem isegi kui köögi sein peale pikka kokkamist:D Mingi hetk otsustas konditsioneer meile ka voodisse jääd ja külma vett pursata. Igatahes maha see tuba ei jahutanud. Isegi koridor oli jahedam kui meie tuba. Täna siis taas vara magama, sest homme pikk päev ees.

10.02.2010

Hommikul oli taas raske tõusta siiski. Terve öö oli liiga palav. Vähemalt 26 kraadi sooja õues ööläbi. Arvata on, et toas midagi paremat eriti ei olnud. Isegi sein oli hommikul veel soe. Töö sujus muidu meil ikka tavaliselt. Töö lõpuks kell 12.15 oli sooja muide 41 kraadi. Mõlemal meil valutas, vist veepuudusest, pea. Kontorisse pabereid korda ajama minnes haarasime mõned kobarad viinamarju taas kaasa. Need rosinate viinamarjad muide on ikka väga magusad. Kõige hullemad ehk magusamad on need, mis hakkavad vaikselt rosinaks kuivama:D Kontoris tuli välja, et Les oli unustanud üles märkida meie tööajad. Seega pidime umbes arvama, mis ajal tööd alustasime ja lõpetasime. Õnneks Remo teadis palju tunde me olime kogu selle aja jooksul kokku töötanud. See oli palju abiks. Õnneks pika arutlemise peale sai Les 45 minutit isegi rohkem kui olime lootnud. Kui palkasid hakkasime arutama, siis Les küsis meilt kui suurt palka Trevor meile maksis ja helistas Markile Lowana Fruitsi ning uuris tema tunnipalka ka. Meie ütlesime, et saime Trevi juures 17,75 AUD/h ja Mark ütles, et tema maksab 17,51 AUD/h. Les muidugi otsustas meile paremat palka maksta. Kui ta juba arvutama hakkas, siis tuli talle kaks minutit peale Markiga kõne lõpetamist uuesti kõne viimaselt. Meile jäi mulje, et Mark üritas teda vist ümber veenda, et ei maksaks meile nii head palka, aga Les ainult naeris ta jutu peale ja ei muutnud oma otsust:D Ütles, et ainult 24 senti rohkem. See ei tee ju rohkem kui ühe 6packi raha rohkem:D Peale tunniajast tundide, palkade ja paberite kordaajamist olime valmis lahkuma. Muidugi enne minekut mainis Les, et on meist veel huvitatud. Umbes 10ne päeva pärast algava virsikuhooaja jaoks oleks tal meid uuesti vaja. Kuna meile eriti need karvaksesed virsikute peal ei meeldi, sest ajavad roppumoodi kogu keha sügeleme, siis loobusime sellest. Tegelikult on üldse neist luuviljalistest rämedalt kopp ees.:D Muidugi kui midagi paremat kuskil ei ole, siis võib ikka minna:D Koju tulles ei olnud endiselt meie jääd purskav konditsioneer tööle hakanud. Ja sel korral oli toas veel palavam. Sure või ära. Käisime paar korda elutoas end jahutamas. Magama muidu jäime täiesti normaalsel ajal.

11.02.2010

Täna siis hommikul internetis käies ja töökuulutusi vaadates otsustasime kindlalt homme siit Renmarkist edasi Victoriasse liikuda. Esmalt tahame vaatama minna Great Ocean Road’i, kus pidi super vaade olema. Edasi viib meie tee Melbourni. Edasi rohkem plaane ei ole. Peame ka aega leidma, et tööd otsida. Arvatavasti on meil tegelikult olemas veebruari lõpust või märtsi algusest töö viinamarjade korjamisel. Leidsime selle hommikul internetist ja Remo helistas neile ning nad lubasid meile ise uuesti helistada ja teada anda töö algusaja. Eks kõik paistab. Täna käisime ka vajalikke asju ostmas, et taas autosse kolida. Ostsime istmete puhastamiseks mingi vahendi, gaasipliidi, pihustite puhastusaine ja jalamatid. Koristasime ära siis kogu auto. Vahetasime vanad matid välja ja panime kütusele selle lisandi ära. Midagi muud huvitavat ei teinudki. Läheme nüüd magama, sest homme vaja vara sõitma hakata.

06.02.2010-07.02.2010

06.02.2010

Päev algas äratuskella saatel kell 5.15, seega tuli taas tööle minna. Kuna farmer sai meie tähelepanekust aru et viljad hakkavad pehmeks minema, siis korjasime alles jäänud neli rida ikkagi ära. Ja see tähendas meile head tööpäeva, nimelt tiksus täis 8,25 tundi. Peale tööd taas kiire pesu ja väike lasanje ning uni võttiski võimust. Vajusime unne juba kell 18.00. Remo ärkas kell 22.30 korraks üles ja võttis natuke riideid vähemaks. Edasi magasime juba hommikuni kella 9-ni. Seega und kokku ligikaudu 15 tundi.

07.02.2010

Polegi nii vara vabal päeval üles saanud.:D Otsustasime et teeme tänasest pesu päeva. Saigi siis suur hunnik riideid pestud ja õues äragi kuivatatud. Pesumasin töötab ikka siin väga vingelt. Pool tundi ja pesu pestud. Nimelt ei loputa siin sada korda riideid, pole vett mida raisata nagu Eestis/Euroopas ja masin vett arvatavasti ei soojenda kaa. Hiljem vaatasime ära ühe filmi, ikka on veel mõned vaatamata filmid mida vaadata. Avastasime et kõht on tühi, kõike muud oli, aga piima polnud, seega tuli kiiresti poes käia. Oleks vaid piima ostnud, aga ei, tühja kõhuga ei saa poodi minna.:D Sõime siis veel korra oma lasanjet (poest ostetud), ei saa ju head kraami raisku lasta, vahelduseks parem ikka kui Mc. Kõht sai nii täis, väike puhkus ja siis Mc-i – õnneks käisime vaid internetti kasutamas. Kuna homme taas vaba päev, siis olime kauem üleval, vaatasime filmi, võib ju lubada pikemat und.

04.02.2010-05.02.2010

04.02.2010

Taaskord pidime hommikul tõusma juba enne 6, kuid magasime sisse ja avasime silmad kell 6.20. Seega oli aega vähe, et tööle jõuda. Käisime ka igaks juhuks õues vaatamas, kas sajab vihma, sest eelmisel päeval oli lubanud kuni hommikuni äikest ja vihma. Õue jõudes ootaski meid ees kerge vihmasadu tänu millele võisime tagasi magama keerata. Vihmaga ju nektariine korjata ei saa. :D Hea meile.. Olimegi liiga väsinud, et töötada. Mingi kell helistas meile ka farmer, kuid olime liiga unised, et kõnet kuulda. Seega sai temaga alles hiljem rääkida ja leppisime kokku, et töötame homme. Päeval ei saanudki midagi eriti teha, sest ilm oli kehv ja väsimus ei lasknud ka eriti väljas passida. Käisime korra ka internetti kasutamas, et mulle Twilighti teine film tõmmata. Kahjuks saime kõige kehvema kvaliteediga variandi aga pole hullu. Õhtul õnneks suutsime üsna normaalsel ajal magama minna.

05.02.2010

Tavaline tööpäeva hommik. Vara üles ja põllule. Peale eilset vihma oli muidugi väljas nii külm, et isegi dressipluusiga hakkas jahe ja varbad külmetasid ka mul terve päeva. Sooja vast oli 20 kraadi ringis. Seega Eesti talves oleksin ma juba ära jäätunud:D Tööd ei teinudki väga kaua 7,25 tundi ainult. Käisin korra ka viinamarja raksus jälle. Need Sultanad, millest rosinaid tehakse, on ikka väga head ja magusad. Paremad kui tumedad rosinate viinamarjad. Muidu oli rahulik päev jällegi. Remo aitas Kevinil maja kanalisatsiooni augule uue kaane panna, sest fekalist oli eelmise ära lõhkunud. Remole helistas ka eelmise töö, viinamarjade koristuse, ülemus ja pakkus tänaseks ööks tööd. Pidi lihtne olema, aga Remo keeldus, sest olime juba nektariine lubanud homme korjama minna ning see oleks liiga raske olnud peale pikka ööd ikka veel mingit tööd teha. Nüüd siis läheme varsti magama, et hommikul jälle puhanud olla.