04.05.2010-14.05.2010

04.05.2010

Jällegi olime hommikul vara üleval, sest taas ootas meid tomatite korjamine. Tööl võttis nagu ikka kogu organiseerimine oma tunnike vähemalt aega. Igatahes jama oli oodata. Korjasime kogu päeva jooksul kõigest 60 ämbrit tomateid. Ei viitsinud end kogu selle 6,5 tunni jooksul eriti kiirelt liigutada, sest ilm oli ka jube. Vihma sadas terve päeva. Kõige parem koht oli muidugi see, et need ülevaatajad, kes niigi olid nagu kuum ora tagumikus, vingusid veel hullemini kui hea ilmaga. Üks hüppas Remo poolsest vaovahest minu poolsesse ja tabas täpselt suurt sopaloiku, nii et soppa lendas igas suunas. Ka minu kilejope sai mustaks. Õhtul ei teinud me ka midagi tarka. Olime ikka oma kallis kodus – AUTOS..

05.05.2010

Jälle tomatipõllul juba varahommikul. Õnneks ilm oli palju parem. Ainult päike säraski taevas. Olime tänu heale enesetundele ka kiiremad kui eelmistel päevadel. Saavutasime lausa oma rekordi 84 ämbrit tomateid 7 tunniga. Muidugi 2 ämbrit läks ühe meie ülevaataja aeda, sest tema korjas need täis aga pole hullu, silt oli ikka meie numbriga:D Õhtu oli taas jube igav.

06.05.2010

Vaba päev küll aga magada ikka ei suutnud kaua. Juba kell 7.30 olime mõlemad ärkvel. Pesin siis oma jube tomatised tööriided ära. Igatahes kolme asja ju masinasse ei pane, seega tuli kõik käsitsi ära pesta. Päris nii hulluks ma ikka ei läinud nagu need India inimesed, et viskaks riided põrandale maha ja harjaga nühkima hakkaks:D sain ikk ämbri ja pesupulbriga kõik tehtud:D Ja puhtamd said riided ka kui neil.. Midagi tarka eriti ei teinudki. Käisime ühes avokaado farmis ja panime oma nimed nimekirja, ehk kunagi õnn naeratab ka meile. Õhtul sai taas vara magama mindud, sest hommikul ootas meid taas tomatifarm.

07.05.2010

Jälle tööpäev. Hommikul võttis organiseerimine rekordaja, kuna töölisi oli oma 130 ringis. Iga inimene pidi saama oma numbri ja kuna oli palju uusi, siis neid tuli veel eraldi juhendada. Igatahes aega läks palju. Ja kui lõpuks korjama saime siis mõne tunni pärast, just siis kui plaanisime pausi teha, selgus, et tänaseks on tööpäev hoopiski läbi. Suht haige meie meelest. Saime vaid 24 ämbrit korjata. Firmale aga see ju palju kasulikum, kui põllul rohkem töölisi. Saavad oma viljad kiiremini kätte ja kõik. Tööline aga saab vaevu oma bensiini raha tagasi. Läksime siis tagasi koju, käisime pesemas ja otsustasime lahkuda, jäädavalt. Pole ju mõtet mitte millegi nimel oma aega raisata. Käisime Bundabergi kontoris ja andsime oma panga andmed neile, et saaksid raha meile arvele kanda. Võtsime ka teise aasta viisa jaoks paberitele allkirjad ära. Kuna kõht oli ka üsna hele, siis käisme veel ka Domino’s Pitsast läbi ja võtsime endale ühe super hea Double Bacon Cheesburger’i:D Õhtuks leidsime endale ka ühe suurepärase parkla jõe ääres, kus me muide ei olnud ka ainukesed. Käisime ühes hostelis ka kuhu olime varem helistanud. Alguses ei olnud office lahti. Oli silt CLOSED ja kell oli kõrval keeratud 7 peale. Otsustasime siis hiljem tagasi tulla, et rääkida ööbimisest ja tööst. Jõudsime siis mingi aeg tagasi ja üks auto, mis seal ennegi seisis, hakkas just ära minema. Aga hoopiski peale meie parkimist tuli sealt üks suurem naisterahvas, suits hambus, välja. Küsis meilt kas tahame siia ööseks jääda. Remo rääkis talle, et olime varem helistanud jne. Tema aga oli jube ebaviisakas ja ütles et on täna juba kinni ja peame teise koha otsima ja kui tahame tulla, siis homme hommikul kell 9 on nad avatud. Remo küsis siis selle naise kohta kellega varem rääkisime, et kas tema ka homme seal on. Vastuseks sai aga valju EI:D No mis siis ikka. Remo istus autosse, tädike sõitis minema. Meie siis arutasime, et peaks äkki nende inimestega rääkima, kes seal hostelis hetkel elavad. Pidi ka eestlasi olema. No nii läkski Remo trepist üles, kus oli rõdu (Office asus ka seal samas). Sai ta vaevu viimasest astmest üles sõitis väga äkiliselt meie auto kõrvale tagasi see sama must Holden, millega tädi mõni minut tagasi lahkus. Tädi hüppas vihaselt autost välja. Haaras taas suitsu ja süütas selle ning hakkas sõna otseses mõttes mu peale karjuma. „Miks su sõber just praegu eravaldusele läks?“ oli küsimus. „Kui ta kahe minutiga sealt ära ei tule kutsum ma talle politsei!“ järgnes eelmisele lausele üsna kiiresti. Mul ei olnud isegi aega midagi seletada. Hüüdsin siis läbi lahtise akna Remole, et ta kohe alla tagasi tuleks. Läks veidi mööda ja ta tuligi koos ühe neiuga alla. Tädi hüppas uuesti autost välja, kuhu ta vahepeal juba tagasi oli läinud. Vaidlus käis nüüd selle üle, et tädike olevat enne meile öelnud, et me ei tohi isegi trepist üles minna ja rääkimata sellest et see eravaldus on. Igatahes pidi ka see Eesti neiu, kellega Remo alla tuli, seletama, et ta ei tunnegi meid ja et me tahtsime lihtsalt juttu ajada oma inimestega:D Tädi oli ikka väga vihane ja ütles meile, et homme teil ei ole enam mõtet siia hostelisse tulla, nagunii siia te ei saa elama jääda:D Ta jõudis enne ka meie auto numbri üles kirjutada, et kindel olla, et sinna me enam minna ei saaks:D Viimaks ta lahkus. Ajasime natuke veel eestlastega juttu, kes ei soovitanud meil kohe kindlasti sinna jääda, sest tööd nagunii ei ole isegi kui seda lubatakse. Läksime mõne aja pärast jõe äärde magama ära, sest kell hakkas juba palju saama.

08.05.2010

Laupäev, midagi tarka me ei teinud, sest tööd ju polnud ja ei osanud kuskilt eriti otsida ka. Läksime siis viimaks Gin Gin’i poole, et ehk seal on midagi head. Siiski me eksisime, isegi infopunktist saadud kaks suure farmi kontakti ei aidanud meid, sest mõlemad olid pilgeni töölisi täis. Õnneks saime ühe parkla teada, kuhu ööseks magama jääda. See oli küll ilus koht. Lubatud oli peatuda 20 tundi ja olemas olid WC-d, piknikulauad ja ka lõkke tegemis võimalus oli olemas. Läksime ikkagi vara magama, et saaks järgmine päev veel ringi sõita.

09.05.2010

Hommik oli taas varane. Juba kell 9 olime täesti valmis, et ringi sõitma hakata. Kahjuks kasvatatakse kohu selles piirkonnas pigem suhkruroogu kui mingisuguseid puuvilju. Seega polnud mingisugustki lootust kuskil tööd saadal Sõitsime põhimõtteliselt kogu selle maa tühja maha. Järjega jõudisme tagasi Bundabergi, kus magasime öösel jälle samas jõeäärses parklas, kus taas oli peale meie veelgi rahvast:D

10.05.2010

Täna oli jälle varane hommik. Hakkasime juba varakult tööd otsima, kuid keegi ei ole just vaimustuses meie avaldustele vastama. Võime helistada ja kirjutada, aga see ei näi aitavat. Isegi Harvest Office ei suuda enam meile midagi tarka pakkuda, ainult selle sama hosteli numbrit oskavad nad levitada. Isegi ei vaevu enam helistama, sest netist leiab ikka palju nende Bundabergi hostelite koha ja see, mis teada saad ei ole just meeldiv:D Hetkel siis läheme ära magama. Loodame, et homme on meil parem tulevik.

11.05.2010

Hommik algas taas varakult ja töötult.:D Ööbisime ikka seal samas jõe äärses parklas, kus oli peale meie veel päris mitu päkkerit end sisse seadnud, kes olid samuti samas olukorras-töötud. Kell üksteist ilmus harvest traili lehele uus kuulutus, et vajatakse aedvilja korjajaid Bundabergist 1000km põhja poole ühte farmi. Kuna see kuulutus ilmus just sekund tagasi, siis oli lootust et veab, haarasimegi telefoni. Küsiti ikka, et kust tuleme ja mis tööd teinud oleme ja kus hetkel oleme ja siis vastuseks saime et helistage neljapäeval tagasi, et siis on nad ära otsustanud, kas on meid vaja või mitte. Päris hea tunne oli.:D Hiljem panime veel oma kuulutuse gumtree.com lehele üles, et otsime tööd. Hiljem keerasime lihtsalt magama, sest oli juba ööks kiskunud.

12.05.2010

Tavaline hommik kell seitse ja töötult üles, ümberringi 1000-ded nahkhiired kisamas ja haisemas. Tegime söögiks kiired kiirnuudlid. Uurisime siis oma gumtree kuulutust ja seda oli ikka oma 30 korda vaadatud.:) Mingi aeg hiljem tuligi juba tööpakkumine ühest väikesest pere piimafarmist. Pakuti seal tööd, kuid jh kahjuks ei sobinud neile meie soov palga kohta, milleks on miinimum 17.5AUD/tund. Ja tunde ei oleks ka vist palju saanud teha. Pärast oli veel meilile tulnud ka paar pakkumist loomafarmis loomade ajaja kohale. Nõutud oli hobusega ratsutamise oskus või siis mootorattaga sõidu kogemus. Seega pidime taas ei ütlema. Teine töö oli sama asi, aga nagu aru saime siis vist selline et teeme tööd ja saame tasuta söögi ja elamise, palgast polnud nagu juttugi.:D Seega EI. Panime oma lootused selle aedvilja töö peale. Hiljem kerisime end taas unne.

13.05.2010

Täna pidi siis olema meil palgapäev, lubati raha tomatifarmist. Ootasime ära kella üheni ja uurisime oma panka, kahjuks polnud ülekannet tehtud.:S Seega helistasime ja uurisime asja, et mis värk on, öeldi et kas teevad täna ära või siis homme hommikul, otsustasime siis oodata õhtuni. Täna helistasime ka aedvilja farmi tagasi ja saimegi positiivse vastuse, TÖÖ ON TEIE. See farm pakub ka majutust ja tööle sõitu ja see kõik on 130AUD/nägu nädalas. Päris hea hinnaga, ja suur 106 tolline plasma teler pidi ka veel vaadata olema. Aga jh farm ise asub suuremast asulast/linnast 100km kaugusel, täiesti pärapõrgus. Isegi lähim pood on 80km kaugusel.:D Aga internet on ka neil olemas, seega saab end eluga ikka kursis ka hoida peale tsukiinide noppimist. Kui kell oli viis saanud siis kontrollisime veel oma panka ja ikka polnud veel raha üle tulnud. Seega otsustasime, et kuna raha pole läheme homme hommikul ise kontorisse ja küsime sulas. Hiljem oli taas uni ja läksime ilusti magama.

14.05.2010

Ärkasime juba kell 6.30. Hommikuks sõime kukli vahele pandud praetud ja lahtiklopitud muna ja peale rüüpasime coca-colat. Päris hea oli, kuigi õues oli juba väga külmaks läinud. Käisime siis korra netis, tööd enam ei otsinud sest töö oli olemas.:D:) Kell üheks olime tomatite kontoris, seal oli üks noormees, ja saimegi teada miks eile palka ei tulnud, ülemus oli lihtsalt liiga hilja peale jätnud asja. Öeldi et tulge õhtul tagasi ja esmaspäeval on raha arvel. Meie aga vastu, et kahjuks peame juba täna ja kohe lahkuma üles põhja, et ehk saab kuidagi selle palga ikka kohe ära teha. Palusid et ootaksime pool tundi, läksime ja istusime siis autos selle aja ja siis tagasi. Ja raha oligi olemas. Kontori töölised olid lahked ja viisakad, meil oli hea meel et saime kohe lahkuda ühest kõige mõtetumast kohast mil nimeks BUNDABERG. Sõitsime siis jutti 200km Gladstone nimelisse linna, seal tegime väikese peatuse ja käisime kaltsukas. Ostsime omale pikkade varukatega triiksärgid ja pikad tressipüksid-see varustus on uues famis soovituslik. Edasi liikusime siis Rockhampton´i seal peatust ei teinud vaid otsustasime veel edasi liikuda, käisime vaid kiirelt tankimas. Järgmine peatus enne Mackay´d 20km väike tankla lähedane tee äärne parkla. Kokku siis sõitsime 650km ja nüüd oleme voodis ja kell on juba 22.22.